Traditsioonid ja Venemaa seadused näevad ette, et presidendi inauguratsioon käivitab valitsuse ümberkorraldamise, mis võib heita haruldast valgust Putini meeleseisundile enne järjekordset kuueaastast ametiaega, märkis väljaanne Politico.

Venemaa sõda Ukraina vastu kestab juba kolmandat aastat, aga Putin ei näita mingeid märke soovist kalduda kõrvale oma praeguselt kursilt hävitada Ukraina, jätkata repressioone kodus ja seista vastu lääneriikidele.

"Putini peaeesmärgid on toota rohkem relvi, hoida majandust stabiilsena, kaitsta seda sanktsioonide eest ja võtta sihikule inflatsioon," ütles poliitilise analüüsi firma R. Politik asutaja Tatjana Stanovaja Politicole. "Me ei tohiks oodata selle poliitika muutmist," lisas ta.

Kuid see, mil määral Putin muudab selle kava elluviimisega tegelevat personali, annab ülevaate sellest, kui valmis ta on muutusteks, et kindlustada oma režiimi tulevikku.

Traditsiooniliselt on Putin balansseerinud kahe valitsemismudeli vahel, märkis mõttekoja Chatham House nõustaja Nikolai Petrov.

Ühelt poolt on ta toetunud vanale usaldusväärsete sõprade ja tuttavate kaardiväele, nagu kaitseminister Sergei Šoigu ja välisminister Sergei Lavrov, kellest viimane on oma ametit pidanud juba kaks aastakümmet.

Teisest küljest on ta riigi majanduse üleval hoidmisel lootnud lojaalsetele tehnokraatidele, nagu peaminister Mihhail Mišustin ja Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina.

Kuid selline toimimisviis näib üha enam vastuvõetamatu, kuna mõned Putini kõige usaldusväärsemad kaasvõitlejad on kas juba või peaaegu seitsmekümnendates eluaastates. Nende hulka kuuluvad 74-aastane Lavrov ja 68-aastane Šoigu, samuti riigi julgeolekuasutuste juhid Aleksandr Bortnikov (72), Sergei Narõškin (69) ja Aleksandr Bastrõkin (70).

"Putini põlvkonnal on aeg lavalt lahkuda, kuid asendajaid pole," ütles Petrov. "Süsteem seisab silmitsi tõsise probleemiga ja me hakkame nägema, mil määral see suudab probleemi lahendada või jääb see mõneks ajaks seisma."

"Kui Putin tahab oma süsteemi säilitada, peab ta seda muutma," nõustus ka poliitikaanalüütik Abbas Galljamov.

Ta viitas hiljuti toimunud asekaitseministri Timur Ivanovi vahistamisele altkäemaksu võtmise eest, mida peetakse laialdaselt rünnakuks Šoigu vastu. Avalikkust šokeerinud sündmuses nähakse võimalikku signaali, et Putin on valmis "süsteemi alustugesid raputama".

See oleks suur kõrvalekalle vanast tegutsemisviisist, mis on võimaldanud Šoigul säilitada militaarvaldkonna kõrgeima juhi ametikoha hoolimata aeglasest edust Ukrainas ja Wagneri palgasõdurite juhi Jevgeni Prigožini skandaalsest mässukatsest.

Varasematel aastatel on Kreml üldiselt valinud ametisse kandidaate, keda on peetud kergesti juhitavaks, aga mitte tingimata kvalifitseerituks vastavale töökohale, värvates uusi inimesi Putini endiste ihukaitsjate või siseringi kuuluvate inimeste nooremate sugulaste seast.

Selles kontekstis on praegust põllumajandusministrit ja julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševi poega (72) Dmitri Patruševi reklaamitud kui inimest, keda Putin võiks eelseisva ümberkorralduse käigus edutada. See tähendaks võitu Venemaa julgeolekuorganite taustaga inimeste blokile, ütles Galljamov.

Kuid Chatham House'i juht Petrov lisas, et sellised ametissemääramised oleks Putinile ka võimalus nende noorte vanemaid sugulasi oma kontrolli all hoida.

Poliitikanalüütik Stanovaja ütles, et üllatusi võib tuua ka Ukraina sõja taustaga senitundmatute "noorte pistrike" määramine poliitilistele ametikohtadele.

"Putin on avalikult teatanud, et peab neid tõeliseks eliidiks, kes peab aja jooksul praeguse eliidi välja vahetama," ütles ta.

Stanovaja ennustas, et kõik muutused, mida Putin teeb, on tõenäoliselt piiratud ja kiired, "tagamaks, et kõrged ametnikud jätkaksid tööd sujuvalt ja katkestusteta".

Uudisteagentuur Interfax märkis teisipäeval, et viiendat ametiaega alustav Putin oleks 2030. aastaks Ivan Julma ja Katariina Suure järel oma valitsemisaja pikkuselt Venemaa juhtide reas kolmandal kohal.