Kui ka otsuse kõik juriidilised detailid lähipäevil kokku lepitakse, saaks Ukraina esimese osa rahast kätte tõenäoliselt juulis. Hinnanguliselt on seda kuni kolm miljardit eurot aastas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Otsusest jäid kõrvale mitu neutraalset riiki nagu Austria, Iirimaa, Küpros ja Malta, kes osutavad vaid humanitaarabi.

"Osaliselt see otsus sai vastu võetud aasta alguses, kui otsustati, et Venemaa külmutatud varadelt Euroopas, esiteks, on võimalik intressi teenida ja teiseks, on see võimalik kõrvale tõsta. Aga tänane otsus oli lõplik samm, mis ütleb, et kõrvale tõstetud intressi on võimalik kasutada Ukraina ülesehitamiseks ja samuti ka sõjaliseks abiks," ütles Eesti suursaadik Euroopa Liidus Aivo Orav.

Orava sõnul võib esialgsetel hinnangutel aastas seda raha koguneda kuskil kahe poole kuni kolme miljardi euro ringis.

Välisminister Margus Tsahkna ütles, et Venemaa külmutatud varadelt teenitud tulu kasutamine Ukraina abistamiseks on alles esimene samm, et agressor vastutaks Ukrainas toime pandud hävingu eest.

"Peame samuti edasi liikuma tööga selle nimel, et kasutusele võtta põhivarad, sest enamik Venemaa riigivaradest, mida on 300 miljardit, asuvad põhiliselt just Euroopas," sõnas Tsahkna.

Riigikogus läbis külmutatud varade kasutuselevõttu võimaldav eelnõu teise lugemise

Eesti parlamendis läbis kolmapäeval teise lugemise valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE), mis loob riigisisese mehhanismi, et tagada agressorriigi varaline vastutus rahvusvahelise õiguse kõige raskemate rikkumistega tekitatud kahju eest.

Eelnõu järgi lubab muudatus kasutada Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete varasid, mis on sanktsioonide alusel külmutatud, ettemaksuna kahjude eest, mida Venemaa Ukrainale võlgneb.

Lisaks täpsustab eelnõu rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel riigiasutuste pädevusi ning annab neile sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selgemad õiguslikud alused.

Teise lugemise eel viis põhiseaduskomisjon eelnõusse seitse muudatusettepanekut, sealhulgas muudatuse, mille kohaselt otsustab vara kasutamise kahjuhüvitise ettemaksuna haldusmenetluse käigus välisministeerium. Algses sõnastuses tulnuks vara kasutamiseks taotleda luba halduskohtult.

Eelnõu kohaselt eeldab kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise otsuse tegemine, et õigusvastase teoga on tekitatud kahju, mis on tõendatud ja mis tuleb rahvusvahelise õiguse kohaselt hüvitada, ning kahjustatud välisriik on esitanud kahju tekitanud välisriigile vastava nõude, mida kahjutekitaja ei ole mõistliku aja jooksul täitnud.

Eestis vara kasutamise menetluse alustamiseks peab olema Eestile esitatud sellekohane palve ning palve esitanud riigiga peab olema kokku lepitud kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise ja vara omanikule nõudeõiguse loovutamise tingimused. Lisaks peab olema piisavalt tõendatud vara omaniku seos õigusvastase teoga.

Eelnõusse tehtud muudatuse kohaselt tuleb välisministeeriumil välja selgitada kõik varaga seotud asjaolud ja omandisuhted ning tuvastada, et ei esine erandlikke asjaolusid, mille tõttu kaaluksid isiku huvid üles vajaduse meedet rakendada.

Vara omanikul on eelnõu järgi õigus vaidlustada vara kasutamise otsus halduskohtus.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Katkestamise poolt oli seitse ja vastu 49 riigikogu liiget.