Jooksevhindades eksportis Eesti kaupu ligi 1,5 miljardi ja importis 1,7 miljardi euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk oli 216 miljonit eurot, mis on 14 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul toimus tänavu märtsis suurim kaubavahetuse langus eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikidega.

"Kui liiduväliste riikidega kasvas kaubavahetus kolm protsenti, siis Euroopa Liidu liikmesriikidega vähenes kaupade eksport 22 protsenti ja import 18 protsenti. Suurim langus toimus kaubavahetuses naaberriikide Soome ja Lätiga," ütles Leppmets.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis kasvas mullusega võrreldes neli protsendipunkti, ulatudes märtsis 68 protsenti protsendini. Aastases võrdluses vähenes Eesti päritolu kaupade eksport siiski 11 protsenti.

Märtsis eksportis Eesti enim kaupu Soome (15 protsenti koguekspordist), kuhu viidi kõige rohkem elektriseadmeid, ja Rootsi (10 protsenti koguekspordist), kuhu viidi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid.

Võrreldes 2023. aastaga vähenes märtsis kaupade väljavedu kõige enam Soome (116 miljoni euro võrra) ja Lätti (53 miljoni euro võrra), sest maagaasi eksporti Soome ei toimunud ning Lätti eksporditi elektrienergiat mullusest vähem. 

Enim kasvas kaupade eksport Singapuri (41 miljoni euro võrra), kuhu viidi rohkem mineraalseid tooteid (põlevkivikütteõli).

Kaupadest eksportis Eesti märtsis enim elektriseadmeid (15 protsenti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13 protsenti) ning puitu ja puittooteid (13 protsenti).

"Võrreldes aastatagusega vähenes märtsis kõige rohkem mehaaniliste masinate (52 miljoni euro võrra), mineraalsete toodete (41 miljoni euro võrra), metalli ja metalltoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (mõlemad 35 miljoni euro võrra) väljavedu Eestist. Kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade ( teravilja) eksport (12 miljoni euro võrra)," ütles Leppmets.

Märtsis importis Eesti kaupadest enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (mõlemad 13 protsenti Eesti koguimpordist) ning transpordivahendeid (12 protsenti).

Aastases võrdluses vähenes kõige rohkem mineraalsete toodete (80 miljoni euro võrra), transpordivahendite (51 miljoni euro võrra) ja elektriseadmete (48 miljoni euro võrra) Eestisse sissevedu. Kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade import (12 miljoni euro võrra).

"Peamised impordipartnerid märtsis olid Saksamaa (13 protsenti koguimpordist), Läti ja Soome (mõlemad 12 protsenti). Saksamaalt toodi Eestisse enim transpordivahendeid, Lätist ja Soomest mineraalseid tooteid. Mullusega võrreldes vähenes kaupade sissevedu kõige enam Soomest (85 miljoni euro võrra) ja Lätist (45 miljoni euro võrra), kust toodi varasemast vähem mineraalseid tooteid: Soomest vähenes elektrienergia ja Lätist maagaasi import," ütles Leppmets.

Kõige rohkem kasvas kaupade sissevedu Ameerika Ühendriikidest (20 miljoni euro võrra), kust imporditi mullusest enam elektriseadmeid.