Kuna riigikohtul tekkis kahtlus, et Euroopa Parlamendi valimise seadus ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, siis lubab riigikohus esialgse õiguskaitse korras valimiskomisjonil registreerida ka need Roheliste kandidaadid, kelle eest 4100 euro suurust kautsjonit ei tasutud.

ERR vestles sel teemal riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtunik Nele Siitami ja Eestimaa Roheliste kaasesimees Evelyn Sepaga.

Nele Siitam rääkis, et kuna Euroopa Parlamendi valimised on seotud Euroopa Liidu õigusega, siis selleks, et Eesti riigikohus saaks teha otsuse, vajavad nad Euroopa Kohtu tõlgendust.

Ta selgitas, et kuna riigikohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset, siis osalevad Erakonna Eestimaa Rohelised kandidaadid valimistel õiguspäraselt ning kui riigikohus peaks pärast valimisi otsustama, et Rohelised oleks ikkagi pidanud maksma iga kandidaadi eest kautsjoni, siis nende kandideerimised ei ole tühised.

Kiisler: Te ütlete, et te annate selle asja edasi Euroopa Kohtule. Miks just nii? Riigikohus võiks ju olla see instants Eesti Vabariigis, kes ütleb, kas seadused on põhiseadusega kooskõlas või mitte.

Siitam: Eesti Euroopa Liidu liikmena peab alati oma otsustes silmas pidama seda, et ta järgiks Euroopa Liidu õigust. See, kuidas tõlgendada Euroopa Liidu õigust – selle üle otsustamise ainuõigus ja pädevus on Euroopa Kohtul.

Kuna Euroopa Parlamendi valimised suuremal vähemal määral seonduvad Euroopa Liidu õigusega, sest seal on asjakohane normistik, siis riigikohus otsustas, et selleks, et teha lõplik otsus selle üle, kas Eestis kasutatav kautsjon on põhjendatud, mõõdukas valimisõiguse piirang, selleks vajaksime me Euroopa Kohtult tõlgendust, kuidas sisustada asjakohaseid Euroopa Liidu õigusnorme. Seetõttu otsustaski riigikohus pöörduda Euroopa Kohtu poole.

Kõnealune määrus on hetkel veel väljatöötamisel, aga selleks, et tegelikus elus, praktikas oleks selgus, mis hakkab edasi saama ja kuna valimised on ajalises mõttes käeulatuses, siis otsustas riigikohus Erakonnale Eestimaa Rohelised, kes on siis kaebajad, anda nii-öelda esialgse õiguskaitse.

See tähendab, et neil on võimalik, ilma, et nad oleks kõigi esitatud kandidaatide eest kautsjoni tasunud, siiski hetkel osaleda valimistel kautsjonit seitsme kandidaadi eest tasumata. Hiljem, pärast seda, kui saabub Euroopa Kohtu eelotsus ja riigikohus kujundab siis lõpliku seisukoha, kuidas me oma riigisiseseid norme tõlgendame, muuhulgas põhiseadust kohaldame, siis saab alles lõplikult selgeks, et kas pidi tasuma, mis summas pidi tasuma ja nii edasi.

Valimised on juba üheksandal juunil. Ilmselgelt Euroopa Kohus enne seda otsust ju teha ei suuda.

Jah. Paraku võtab kohtumenetlus aega. Tõepoolest, enne üheksandat juunit see seisukoht ei laeku. See oligi see põhjus, miks tänase määrusega riigikohus otsustas anda sellise – juristid nimetavad seda esialgseks õiguskaitseks ehk siis nii-öelda võimaldab praegu neil siiski valimistel osaleda, aga lõplikult asja veel ei lahenda.

See avab muidugi ka võimalused näiteks Rohelistel öelda, et nad ei ole saanud valimiskampaanias täie jõuga osaleda, sellepärast, et suur osa nende kandidaate ei olnud registreeritud ehk hiljem võib ka seda valimistulemust hakata läbi selle vaidlustama või kui selgub, et neil ikkagi ei olnud õigust saada registreeritud. Kui Euroopa Kohus seda otsustab, siis võivad ka teised erakonnad öelda, et see mõjutas valimistulemust.

Euroopa Kohus ei ütle ilmselt seda, kas kautsjoni suurus on nüüd mõõdupärane või mitte või kuidas Eesti õigust tõlgendada ja kohaldada. Euroopa Kohus annab asjakohastele Euroopa Liidu õigusnormide tõlgenduse, mille alusel siis riigikohus lõpliku seisukoha kujundab.

Päris ei saa nõus olla selle seisukohaga, et Rohelised ei ole praegu saanud valimiskampaanias osaleda. Nad on ju esitanud üheksaliikmelise nimekirja vabariigi valimiskomisjonile ja kuigi registreeriti kaks, siis sellele vaatamata on ju ka need kaks kandidaati ja Rohelised erakonnana oma maailmavaadet saanud tutvustada. See, et üheksa kandidaadi asemel on kaks seda teinud – kas ja kuivõrd see mõju omab, ma siiski loodan, et praktikas on see mõju marginaalne.

Praktikas toon näite sellest organisatsioonist, kus ma ise töötan. ERR on kahtlemata väga mõjukas meediamaja ja Rohelised ei saa osaleda kõikides debattides, sest neil pole täisnimekirja. Debatid juba käivad.

Jaa, olen sellega nõus, aga paraku see nii on, et käesoleval hetkel on see seis selline, nagu ta on. Eks tuleb püüda leida see kõige parem tulemus. Alternatiiv oleks olnud öelda, et jah, riigikohus võtab siin oma aja, pöördub Euroopa Kohtu poole, Erakond Rohelised lähevad valimistele kahe liikmega. Kui hiljem peaks selguma, et erakonnal oligi õigus, on ju tulemus veelgi halvem.

Põhimõtteliselt on ikkagi ka võimalus, et kui hiljem riigikohus otsustab, et nad oleks pidanud maksma 4100 eurot iga kandidaadi eest kautsjoni, siis need kandideerimised on ju tühised.

See, milline saab olema kandideerimine, kindlasti tühine ei ole ja need valimistulemused on kahtlemata õiguspärased, sest riigikohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset ja õiguspäraselt on kandidaadid osalenud valimistel.

See, millised saavad olema arvestused hiljem, siis kui riigikohus peaks lõpliku otsuse kunagi tegema – see sõltub väga palju erinevatest detailidest. Kas riigikohtu seisukoht saab olema Roheliste kaebust toetav või vastupidine, kas see on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või vastuolus, kas lahendile omistatakse edasiulatuv või tagasiulatuv mõju. Juhul, kui kautsjon osutub olema Euroopa Liidu õiguse või põhiseadusega vastuolus, milline siis see põhiseaduspärane kautsjon peaks olema, kui suur?

Kuna siin on muutujaid väga palju, siis sellist ühest õiguslikku seisukohta hetkel paraku ei ole võimalik öelda, mis juhtuma hakkab. Küll võin kinnitada seda, et sõltumata sellest, milline saab olema kunagi riigikohtu seisukoht – valimistel osalemine, võimalik, et täisnimekirjaga, üheksa kandidaadiga, on kindlasti õiguspärane.

Võib-olla täpsustuseks lisan, et riigikohus täna oma määrusega kohustas vabariigi valimiskomisjoni uuesti otsustama, kuna meil lihtsalt puudus teave, kas kõik kandidaadid vastavad muudele nõuetele. Meil oli lihtsalt teave, et puudub seitsme kandidaadi osas kautsjon. Nii et vabariigi valimiskomisjon peab siiski veel selle otsuse tegema, et kas muud nõuded on täidetud. Kui on täidetud, siis saab need ülejäänud seitse ka registreerida.

Arvestades, kuidas selliseid küsimusi on varem menetletud, mis see realistlik aeg võiks olla, kui tuleb riigikohtu otsus? Euroopa kohus vaagib seda asja, siis peate teie seda arutama, kuulama ära arvamusi ja nii edasi – kas me räägime pigem järgmisest, ülejärgmisest aastast või on võimalik, et see otsus tuleb juba 2024, kui vaadata varasemaid asju?

Kui vaadata varasemaid asju, siis tõepoolest ma väga optimistlik ei oleks, et selle aasta jooksul see lõplik seisukoht saab kujunema, pigem me räägime aastast, kahest kahjuks.

Evelyn Sepp: riigikohtu otsus ei muuda meie kampaaniat suures plaanis mitte kuidagi

Eestimaa Roheliste kaasesimees Evelyn Sepp ütles ERR-ile, et riigikohtu otsus ei mõjuta erakonna kampaaniat ning on rahul, et erakond saab üheksa kandidaadiga valimistel osaleda. Ta lisas, et ei nõustu sellega, erakond oleks pidanud kaebuse esitama varem.

Kuidas riigikohtu tänane otsus mõjutab Roheliste valimiskampaaniat, mida te teete teisiti?

Sepp: Roheliste valimiskampaania on üles ehitatud sellele, et Eesti inimesed oleksid Euroopa valimistel sisuliselt ja päriselt kaasatud. Selles mõttes ei muuda see meie kampaaniat suures plaanis mitte kuidagi, välja arvatud see, et me päriselt oleme teistega võrdselt laua taga ja saame oma ideid tutvustada.

Nii et otsus ei tulnud liiga hilja?

Tehniliselt võttes ta tuli muidugi. Tehniliselt võttes selline piirang ei tohiks olla üleüldse seadustes olemas. Tehniliselt võttes oleks võinud seadusandja juba 2019. aastal selle ära muuta, kui õiguskantsler sellise ettepaneku tegi ja nii-öelda sarnase küsimusepüstituse esitas. Aga hetkeseisuga me oleme saavutanud kõik oma soovid ja tõesti üheksa Roheliste kandidaati on valimistel ja see on väga oluline.

Riigikohus ütles, et need inimesed ei pea praegu kautsjoni maksma, aga kas kõik muud dokumendid olid korras? Saab valimiskomisjon ülejäänud seitse kandidaati ära registreerida?

Ma usun, et seal takistusi ei ole, sest kõigi dokumendid on ju vastu võetud ja nad on ju juba läbinud kontrolli. Meil ei ole ühegi muu puuduse kohta varasemalt, kui me juba esitasime nad õigeaegselt, tulnud märkusi. Ma olen üsna kindel, et seal mingeid muid takistusi ei teki ja vaatame edasi.

Palju segadust oleks ära jäänud, kui oleksite riigikohtu poole pöördunud oluliselt varem, siis, kui hakkas registreerimine pihta, näiteks veebruarikuus, siis oleks olnud paljud asjad juba varem selged.

Ma ei tahaks selle narratiiviga kuidagi nõustuda ja see tundub tegelikult demokraatiat alandav. Kui kellelegi tehakse liiga, siis ei ole sellele vastu seismise aeg kunagi vale. See, et kuskil ametkondade koridorides on kallutatud jõud ja peavad tegelema ebamugavate pingutustega, see on praegu kõige vähem meie mure.

On oluline, et see olukord sai fikseeritud, on oluline, et riigikohus andis teatud mõttes eelhinnangu, pidades meie argumentatsiooni tõsiseltvõetavaks ja põhjendatuks ja ka on märkinud oma määruses, et see kaasus – seda võib pidada perspektiivikaks.

Tõesti, Eestist ei lähe väga palju asju ka Euroopa Kohtu poole teele. Ka see terve vaade, kas see on ka kooskõlas Euroopa Liidu õigusega – see vaidlus seisab alles ees. Me oleme väga uhked selle üle, et me oleme saanud Eesti inimestele pakkuda reaalset kaasatust ja õigust.

Te ütlesite, et see, et saate kandideerida – see ei peaks olema seotud sellega, et mõnel ametnikul on ebamugav või kuskil koridorides kallutatud jõud. Kes need kallutatud jõud on?

Kui ma vaatasin eile riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe sõnavõttu, siis ma olin väga kurb ja mul oli tegelikult natukene häbi ka kuulata seda. Inimesed, kes räägivad sellest, kuidas nad on kaasamise ja demokraatia poolt ja et valimistel peaksid saama osaleda ka palju nooremad inimesed kandidaadina kui nad täna seda on, ja siis samas ütlevad, et igaüks saab planeerida viis aastat ette ja koguda raha selleks.

Tegin väikse arvutuse, et kui, kui järgmisel korral saaks 18-aastased kandideerida, siis nad peaksid hakkama juba 13-aastaselt raha koguma, sest "see on ju väga õiglane, et Eesti inimesed oma reaalse elu ja tegevuste kõrval koguvad raha, et olla demokraatias osalised" – see tundub lihtsalt sedavõrd jabur ja kuidagi kohatu.

Ma küsin veel võimalike kohtuprotsesside kohta.

Üks asi on see, et teoorias on teil võimalik minna ka kohtusse pärast valimisi ja öelda – me ei saanud osaleda võrdselt teiste kandidaatidega, teiste erakondadega, sellepärast, et meie registreeritud seitse kandidaati lülitusid valimisvõitlusesse oluliselt hiljem kui teiste erakondade kandidaadid. See on asja üks pool.

Teine pool on see, et mingil hetkel, kui tuleb Euroopa Kohtu ja siis seejärel Eesti riigikohtu otsus, see juhtub umbes kahe aasta pärast, siis võivad teised erakonnad jällegi vaidlustada valimistulemuse, juhul kui te ikkagi peate selle kautsjoni ära maksma, kui öeldakse, et oleks pidanud 4100 eurot iga kandidaadi eest maksma, ja siis nad ütlevad, et need valimised ei peegelda tegelikku olukorda, sest seal osalesid ebaseaduslikud kandidaadid.

Teate, tegeleme sellega siis orienteeruvalt kahe aasta pärast, et siin on kahtlemata rohkem kui üks õiguslik huvitav nüanss. Kahtlemata selline jõuline riigikohtu määruse mõnes mõttes eelotsus on üsna pretsedenti loov.

Meie oleme rahul ja see on oluline, et demokraatia on igal juhul praegu võitnud.