Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister" küsiti Kallaselt, kas ta jätkab Eesti peaministrina või otsustab minna Euroopa Komisjoni. Saatejuhid tõid välja olulise ajahetkena 17. juuni, kui Brüsselis kogunevad Euroopa Parlamendi valimiste järel mitteametlikul kohtumisel Euroopa Liidu riikide liidrid.

"Mina olen Eesti vabariigi peaminister ja teen seda tööd. Juhin seda valitsust. Üritan saada seda eelarvet paremasse korda. Teha ära otsused lisaeelarvega ja uue riigieelarve strateegiaga, mis on äärmiselt keeruline. See on see töö, mida ma teen. Igasuguseid asju võib poliitikas juhtuda, aga me ei tea seda mitte kunagi ette. Te ise lugesid ajalehe juhtkirja ette, kus öeldakse, et täiesti võimatu on see, et ma saaksin mingi olulise koha Euroopa Komisjonis. Järelikult ei pea selle pärast üldse muretsema, et ma kuhugi lähen," vastas Kallas.

Kallas ütles, et kui oli viimane Ülemkogu, siis teemad, mida seal arutati olid sootuks muud. Kallase sõnul sõltuvad paljud asjad sellest, millised saavad olema üle Euroopa europarlamendi valimiste tulemused.

"Kuidas tõmmatakse jõujooned? Kes kui palju kohti saab? Sellest lähtuvalt, millised on nii-öelda koalitsioonid? Kes mingit kohta soovib või ei soovi? Mina ei ole nende arutelude juures varem olnud, kui viis aastat tagasi neid otsuseid tehti. Ma ei tea, kuidas need asjad käivad. Eks ma siis pärast seda, kui need asjad on ära käinud, saan teile anda ülevaate, kuidas oli. See saab kindlasti olema põnev, õpin palju."

Täpsustavale küsimusele, et kui talle ei pakuta mitte kaitsevoliniku või välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kohta, vaid näiteks konkurentsivoliniku kohta, siis kas ta jätkab peaministrina, Kallas konkreetselt vastata ei soovinud.

"Ma ei ütle teile ei "ei", ega "jaa". Ma tegelen selle tööga, mis mul praegu on ja see töö on Eesti vabariigi peaminister. Ja ma üritan neid ülesandeid lahendada, mis selle tööga kaasas käivad," vastas Kallas.

Eesti toetab strateegilist kahemõttelisust

Peaministril paluti kommenteerida ka president Alar Karise julgeolekunõuniku Madis Rolli intervjuud välismeediale, kus ta väidetavalt ütles, et Eesti valitsus analüüsib sõdurite Lääne-Ukrainasse saatmist (hiljem ütles Roll ERR-ile, et ta ei ole ühelegi ajakirjanikule öelnud, et Eesti valitsus on otsustamas praegu meie üksuste saatmist Ukrainasse - toim).

"Kõigepealt, presidendi julgeolekunõunik võiks rääkida sellest, mida president teeb. Et las valitsus räägib oma aruteludest ikkagi ise. Nii nagu ma olen vastanud, me oleme toetanud seda strateegilist kahemõttelisust. Et me ei tõmba neid punaseid jooni. Nagu teie ütlete, et mida me kõik ei tee. Selliseid vastuseid on vaja Venemaale - et ahaa, seda nad ei tee, järelikult me võime siin edasi minna. Ja seetõttu, mida me arutame või aruta, on täiesti meie enda siseasi. Kui me räägime mingite vägede saatmisest, siis selleks on meil seadused. Selleks on vaja riigikogu mandaati. See kindlasti kuidagi inimeste eest salajasse ei jääks. Aga tõesti, valitsuse arutelusid las kommenteerivad valitsuse liikmed."

Isamaal pole julgust teha raskeid otsuseid

Kallaselt küsiti ka Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE valitsuse püsimise kohta ning peaminister avaldas arvamust, et vaatamata erimeelsustele ja vaidlustele, eriti sotsiaaldemokraatidega, siis valitsus püsib.

"Kas meil on praegu soovi nendele rasketele otsustele lisaks veel veel mingit uut valitsust hakata moodustama, siis vastus on, et ei ole. Ja kui me vaatame näiteks Isamaad ja nende käitumist, kuidas nad on välja pressinud Tallinna linnas. Kõik need otsused, mis on toonud kaasa suured kulud, on ju tulnud tegelikult nende väljapressimise toel. Ehk mina ei usu, et Isamaal tegelikult oleks poliitilist julgust teha raskeid otsuseid."

Kallas lisas, et vaidlused valitsuses on kohati küll tulised, aga sisulised, aga nii demokraatias ja koalitsioonivalitsuses asjad käivadki.

Peaminister tunnistas, et kõige pakilisem on praegu 175 miljoni euro suuruse negatiivse lisaeelarvega, mille algse raami nad rahandusminister Mart Võrklaevaga kahekesi paika panid, mis tuleb aga nüüd koalitsioonipartneritega, aga ka Reformierakonna enda fraktsiooniga riigikogus läbi rääkida.

"Meie soov on, et kui riigikogu istungid lõpevad juuni keskpaigaks, saaks lisaeelarve enne vastu võtta. Aga mida see tähendab, kui me teeme seda poole aasta pealt? See on negatiivne lisaeelarve, mis tähendab, et me läheme poole aasta pealt vähendama seda raha, mis me oleme lubanud. Ehk see on väga valuline ja veel valulisem, kui eelarve kokkupanek või riigieelarve strateegia. Seal sa saad alati öelda, et kui sulle ei ole midagi lubatud, siis sa ei võta ka ära."

Kärpe kokkulepe tuleb järgmise nädala neljapäevaks

Kallas nõustus saatejuhtide hinnanguga, et soovitud ajaraamis püsimiseks peaks valitsus hiljemalt järgmise nädala neljapäevaks kärped heaks kiitma.

Kallas ei soovinud veel detailselt avalikult lahata, kust täpsemalt kärpeid tehakse, aga tunnistas, et väga suur vaidlus on olnud kohalike omavalitsuste tulubaasi kärpe teemaga.

Küsimusele, kas kärpega pannakse kõige keerulisemasse seisu teadus, kust on plaanis väidetavalt kärpida 19 miljonit, vastas Kallas, et ka neist detailidest ta ei soovi rääkida. Peaminister siiski lisas, et teadusraha on igal aastal jäänud üle ja seal on tehtud kulutusi just selleks, et see raha ära kasutada samas kui teistes valdkondades on raha puudu.

"Aga jällegi, räägime sellest tervikpaketist siis, kui meil on need asjad koos," sõnas Kallas.

Maksuküüru kaotamise plaanist ei loobuta

Saates tekkis pikem diskussioon sellest, kas suure eelarveaugu valguses tuleks Reformierakonna nn maksuküüru langetamise plaan ära jätta või edasi lükata. Kallase sõnul Reformierakond sellest plaanist ei tagane.

Ta rääkis ühest laadast, kus Reformierakonna esindaja jagas parkimiskellasid, millega inimesed said välja arvutada, kui palju neil maksuküüru kaotamisega rohkem raha kätte jääb. Kallase sõnul olnud inimesed üllatunud, kui palju nad võidavad.

Kallas tunnistas, et kuigi telekaamerate ees on ka koalitsioonipartnerite juhid rääkinud, et maksuküüru kaotamine tuleks edasi lükata, siis viimasel ajal valitsuses nad selle ettepanekuga tegelikult välja tulnud ei ole.

"Maksuküüru kaotamist on minu teada kiitnud nii IMF kui ka OECD. See elavdab majandust, see on kõige suurem tulumaksureform. See jätab inimestele rohkem raha kätte. See raha tuleb majandusse ja see võtab ettevõtjatelt palgatõusu survet maha. Aga mis puudutab raskeid otsuseid, siis ausalt öeldes mulle tundub, et mina ja rahandusminister neid põhiliselt oleme sunnitud kaitsma."

Olulised otsused tulevad augustis

Kallase sõnul on loosungina öelda, et teeme riigieelarve korda kärbetega lihtne, aga teine asi on, kas on tegelikult olemas ka poliitilist tahet ja julgust.

"Praegu pandi kokku Tallinna uus linnavalitsus, kus on ka üks valitsusväline erakond (Isamaa - toim), kes surus sisse kõikvõimalikke populistlikke asju. Kui meie räägime valitsussektori võlakoormusest, siis sinna hulka on arvatud ka kohalikud omavalitsused, Tallinn on seal kõige suurem. /.../ Näiteks see legendaarne Võru kohtumine, kus inimesed ütlesid, et meil te kaotate tasuta ühistranspordi ära, aga Tallinnas jääb. Maamaks eks ole, tuleb tagasi, aga Tallinnas jääb maksuvabastus. Mida ma tahan sellega öelda, siis need otsused vajavad poliitilist julgust."

Saatejuhi väitele, et ka valitsuses kompromissi ei paista sündivat ja otsuseid ei tule, vastas Kallas, et otsused peavad tulema augustis.

"No mis te jutustate? Me teeme riigieelarve strateegiat augustis. See, et me oleme võtnud endale ise ülesande iga kuu väikeste sammudega edasi liikuda, et saada kokkuleppeid ja olla paremas positsioonis riigieelarve strateegia kokkupanemiseks, see on nagu iseenda piitsutamine. See ei tähenda seda, et me otsuseid ei tee," ütles Kaja Kallas.