"Eesti peaminister Kallas tunneb huvi uue töökoha vastu ning Ida-Euroopa naissoost liberaali ja riigijuhina oleks ta liberaalide jaoks Josep Borrellile järglase valimisel peaaegu ideaalne valik," kirjutas Politico.

Samas on välispoliitikajuhi koha täitmine neljast määratavast ametist praegu siiski kõige ebakindlam, ütlesid neli Politicoga rääkinud ametnikku.

Euroopa Parlamendi valimiste eel suhtusid liikmesriigid, kellel on vähe kogemusi agressiivse Venemaaga, Kallase kandidatuuri jõulise Kremli-vastase hoiaku pärast skeptiliselt. Mõned lääne liidrid kartsid, et Kallas võib keskenduda ainult Venemaale ega pööra piisavalt tähelepanu teistele piirkondadele, eriti Lähis-Idale ja Aafrikale. Kuid see vastuseis on vahepeal vaibunud, sest Kallas sobiks praegusesse tööülesannetesse suurepäraselt nii geograafiliselt, poliitiliselt kui ka diplomaatiliselt, kirjeldas Politico.

Politico andmeil peaks Euroopa Komisjoni presidendiks teiseks ametiajaks saama Ursula von der Leyen, kes on paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) liige, Euroopa Ülemkogu alaliseks eesistujaks Portugali eelmine peaminister António Costa, kes kuulub sotsiaaldemokraatide poliitperekonda ning Euroopa Parlamendi eesotsas jätkaks kaks ja pool aastat praegune esimees Roberta Metsola (EPP), kes vahetatakse pärast poole ametiaja täitumist välja mõne sotsialistist poliitiku vastu.

Ebatavaliselt varane konsensus võidakse põhimõtteliselt heaks kiita juba 17. juunil toimuval EL-i liidrite mitteametlikul õhtusöögil, ütlesid kaheksa Euroopa ametnikku ja diplomaati Politicole. "Sülitage kolm korda üle õla, kuid seekord võivad asjad minna suhteliselt kiiresti," ütles üks EL-i ametnik.

Siiski kinnitatakse kokkulepe ametlikult alles 27.–28. juunil toimuval ülemkogu.

Nii kiire ja kindla kokkuleppe põhjuseks on osaliselt see, et ühel mõjukamal Euroopa liidril, Prantsusmaa presidendil Emmanuel Macronil on seekord vähem aega ja võimalust sekkuda, kuna tema liberaalid said europarlamendi valimistel paremäärmuslaste käest purustava kaotuse ja seega on ta läbirääkimisjõud Brüsselis kahanenud. Lisaks on ta tähelepanu nüüd suunatud ennetähtaegsetele valimistele, mille ta Prantsusmaal välja kuulutas, mitte aga töökohtadele Brüsselis, märkis Politico.

Seoses Venemaa sõjaga Ukrainas ning võimalusega, et USA-s naaseb pärast novembris toimuvaid valimisi võimule endine president Donald Trump, ei saa Euroopa lubada endale pikaleveniva kauplemisega tekkivat ebastabiilsust, mistõttu soovitakse EL-i uue ametiaja juhid kiiresti paika saada, ütlesid Euroopa ametnikud ja diplomaadid.

Siiski hoiatasid mitmed väljaandega rääkinud ametnikud, et kui Euroopa liidrid kogunevad mitteametlikule õhtusöögile, toimub kauplemine von der Leyeniga, et saada oma toetuse eest järeleandmisi, näiteks võtmeportfelle järgmises Euroopa Komisjonis.

"Need on valitsusjuhid ja riigipead. Nad ei tule Brüsselisse ainult selleks, et kokkulepe heaks kiita," ütles üks EL-i diplomaat.

Aga isegi kui Euroopa Ülemkogu saavutab juhtkohtade jagamises kiire kokkuleppe, seisab von der Leyenil ees veel takistus Euroopa Parlamendis, mis võiks juba 18. juulil hääletada tema teise viieaastase ametiaja üle.

Sakslasest komisjoni presidendil on teise viieaastase ametiaja kinnitamiseks vaja 361 Euroopa Parlamendi liiget. Kuigi tema praegune EPP, sotsialistide ja liberaalide koalitsioon on võitnud parlamendi uues koosseisus umbes 400 kohta, hoiatavad mitmed inimesed, et vähemalt kümnendik neist ei pruugi von der Leyeni poolt hääletada, mis võib jätta ta enamuseta. 2019. aastal sai von der Leyen kinnitatud ainult napi üheksahäälelise ülekaaluga.

"Ära muretse, me pole veel kohal. Politicol on palju, millest kirjutada," ironiseeris üks EL-i diplomaat.