Teisipäeval võttis Gruusia parlament vastu välismõju seaduse, mis piirab kodanikuühiskonda ning võimukriitilist meediat. Kuid see on vaid viimane näide. Võimupartei Gruusia Unistus on tegelikult juba aastaid Gruusias tükkhaaval demokraatiat õõnestanud.

"Kontekst on nüüd teistsugune. See ei ole tavaline olukord, kus sa saad minna politsei juurde või kohtusse oma õigusi kaitsma. Gruusias ei ole enam erapooletuid asutusi juba mõni aasta," lausus Civil Society Foundationi inimõiguste programmijuht Girogi Chitidze.

Võimukriitilised meeleavaldajad ja organisatsioonid loodavad praegu peamiselt sügisel saabuvatele valimistele. Enamus grusiine pooldavad Euroopa Liiduga liitumist, seega Gruusia Unistuse kannapööre Euroopast eemale viib tõenäoliselt valitsusparteilt  valijate hääled.

Opositsioon peab samas selleks ajaks suutma moodustada ühtse rinde.

"Ma arvan, et see juba juhtub. Kui te oleks minult seda küsimust opositsiooni kohta küsinud mõned kuud tagasi, ma oleks öelnud, et nad on natuke nõrgad, killustunud ja nii edasi. Nüüd me näeme, et opositsioon hakkab tegema koostööd," ütles mõttekoja GRASS direktor Paata Gaprindashvili.

Thbilisit külastasid kolmapäeval ka Balti riikide ja Islandi välisminister, kes rõhutasid, et Gruusia tee Euroopa Liitu seiskub selle seaduse vastuvõtmisel.

"Kõik need otsused, mis on tehtud Gruusia suunas täna, olgu see ametlik kandidaadi staatus või näiteks viisavabadus, need ei ole garanteeritud," lausus Eesti välisminister Margus Tsahkna

Samas tõdes Tsahkna, et veel on liiga vara sanktsioone kehtestada, sest Gruusia valitsusel on võimalus taas keerata nägu Euroopa poole mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

"Meie soovitus oli, et parim oleks praegu kasutada presidendi pakutud võimalust võtta veto vastu ja jätta see seadus riiulile. Siis saab muu selgeks arutada," lausus Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.