Kuigi linnade ja valdade liit otsustas haridusleppe protsessist taanduda, tuli 79 omavalitsusest umbes 50 haridusleppe kohtumisele siiski kohale.

"Ikka seepärast (tulime kohale), et see tabel, mis on ringlema läinud potentsiaalse rahastusmudeli kohta, siis meie olime üks neist, kellel oleks kõige suurem protsendiline rahastuse vähenemine," ütles Põltsamaa vallavanem Karro Külanurm.

Haridusleppe rahastustöörühm on välja pakkunud mudeli, mille alusel võiks omavalitsustele haridusraha jagada. Seda rakendades võidaks rahas näiteks Narva, Kohtla-Järve ja Tallinn, aga kaotaksid 40 protsenti omavalitsustest. Näiteks Tartu linn saaks nende arvutuste järgi pea 700 000 eurot vähem haridustoetust.

"Rahastamismudel peaks aitama kaasa kõikide teiste kokkulepete täitmisele, puudutagu see karjäärimudelit või koormusnorme. Kui see seda ei tee või hoopis vähendab rahastamist, siis selgelt ei saa seda lepingut omavalitsused alla kirjutada või toetada," ütles Tartu linna haridusosakonna juhataja Riho Raave.

Omavalitsustes ärevust tekitanud tabel ei ole haridusministeeriumi ettepanek, vaid töörühma esialgsed arvutused, ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

"Rahastustöörühmas lepiti kokku põhimõtted, milliste põhimõtete alusel peaks rahastus toimima. Ja kui nende põhimõtete pealt teha arvutus, et mida see rahaliselt tähendaks, siis see oli see arvutus, mis vastu vaatas. See oli väga hea kainestav arvutus, et kuhu meil haridusraha täna liigub," lausus Kallas.

Kallas rõhutas, et rahastusmudeli muutmine ei ole ka haridusleppe läbirääkimiste esimene prioriteet.

"Ma saan aru et omavalitsused tahaksid kõigepealt kokku leppida selles, palju nad raha saavad ja alles siis paljudes muudes asjades. Meie soov on vastupidi, et me kõigepealt sooviks kokku leppida õpetajate karjäärimudelis, töötingimustes, koormuses ja alles siis vaadata, millised on rahalised vajadused ja ka võimalused nende kokkulepete rakendamiseks," ütles ta.

Esmaspäevasel kohtumisel jõuti haridusleppe sissejuhatavate punktide lugemiseni. Arutelud jätkuvad teisipäeval, kui peaks valmima esimeste kokkulepete sõnastused.

"Asi on ikka väga-väga toores veel. Kuidagi nüüd selle kahe päevaga kuskile välja jõuda on natuke naiivne," leidis Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.