Riigikogu majanduskomisjoni liikmete sõnul pole riigikogu praeguse koosseisu ajal suurettevõtete kogu tulu maksustamist komisjonis arutatud ja seetõttu polnud ka liikmed teemaga lõpuni kursis.

Ühes oldi siiski ühel meelel: praegune ettevõtete tulu maksustamise süsteem on Eestis väga hea ja selle peaks säilitama nii kaua kui võimalik.

Eesti 200 liige Tarmo Tamm ütles ERR-ile, et igasuguste erisuste tekitamine muudab süsteemi alati keerukamaks ning ettevõtetele võiks säilida praegune süsteem, kus tulumaksu maksad siis, kui kasumi välja võtad.

"Siis kui me selle ära kaotame, siis kaob ka viimane boonus ettevõtetele," märkis ta.

Tamme sõnul võib mingi hetk tõesti tekkida vajadus praeguse süsteemi muutmist arutada. "Võib olla tõesti peame hakkama mõtlema selle peale, et raha liiga laisaks ei muutuks ja arvetele seisma ei jääks, aga kas see just ettevõtetele tulumaksu kehtestamine peaks olema, seda ma ei julge praegu öelda," lausus ta.

EKRE-sse kuuluv Rain Epler ütles samuti , et süsteem, kus investeeritud kasumit ei maksustata, on igati mõistlik. Olukorras, kus maksustataks lisaks dividendidele ka ülejäänud kasum, tähendaks, et ettevõtted hakkaks otsima võimalusi, kuidas kasumit väiksemana näidata, lisas ta.

"Praegu on ka bürokraatiat vähem ja ettevõtete kulu aruandlusele väiksem. Eesti peaks säilitama selle süsteemi nii kaua kui võimalik," lausus ta.

Epleri sõnul püüab Euroopa Liit oma liikmesriikide maksusüsteemidesse aina rohkem sekkuda ja öelda ette, mida ja kuidas maksustada.

"See pole aga see, mis on Euroopa Liidu aluslepingutes kokku lepitud ja seetõttu peaks jääma praegu nii, nagu on, et maksuotsused teevad riigid ise," märkis ta.

Isamaa saadik Mart Maastik tõi näiteks, et alles hiljuti käis majanduskomisjonist läbi Euroopa Liidu uus nõue, kus ettevõttes peavad hakkama täitma küsimustikku ja tegema auditi, kui keskkonnasäästlikult nad toimetavad. Maastik märkis, et ühele suurettevõttele tähendaks see lisakulu 60 000 kuni 100 000 eurot.

"Ma olen absoluutselt vastu sellele suurettevõtete tulumaksule – kui sa oled end suureks töötanud, siis miks peab karistama sind selle eest, et sa oled suur? Mis seal vahet, kas oled suur või väike?" lausus Maastik.

Maastik kiitis samuti Eesti praegust ettevõtete maksustamise korda ning nimetas seda super süsteemiks, mis 1990-ndatel, kui see kehtestati, viis Eestis majanduse tõusule.

Majanduskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Priit Lomp ütles samas, et kui kaaluda tuleks selle vahel, kas võtta raha riigieelarvesse ettevõtete kasumilt või panna käsi inimeste rahakotti, siis tuleks ilmselgelt eelistada esimest varianti.

Lomp nõustus, et 90-ndatel kaotatud ettevõtete tulumaks oli mõistlik otsus ning sellel oli ettevõtlusele suur mõju, kuid praegu ei saa seda mõju enam nii suureks pidada.

Nii Lomp kui ka Maastik juhtisid tähelepanu pankade suurkasumitele, mis on eelkõige tingitud Euroopa Keskpanga rahapoliitilistest otsustes ja sellest sõltuva euribori tõusust. Maastiku sõnul peaks baasintresside tõusust saadud kasu minema riigi keskpangale või otse riigile.

Lomp märkis samuti, et seal, kus raha teenimiseks on tehtud kõige vähem tööd, peaks riik maksutulu saama. Samas peaks vähemalt kaaluma ka ülejäänud ettevõtluse maksustamist, enne kui tarbimismakse tõsta või uusi kehtestada, lisas ta.

ERR kirjutas, et kuigi Eesti plaanib rakendada erandit ja mitte kehtestada suurfirmadele tulevast aastast 15-protsendist miinimumtulumaksu, see väljaspool Balti riike tegutsevaid Eesti suurfirmasid ei päästa. Nad peavad ikkagi hakkama teises riigis deklareerima oma makstud tulumaksu ja vajadusel ka juurde maksma.

Euroopa Liidu miinimummaksu direktiiv näeb ette, et hargmaistel ettevõtetel, mille käive ületab 750 miljonit eurot, tuleks minimaalselt tasuda efektiivselt 15-protsendilist tulumaksu. Eesti plaanib Euroopa Liidu madalaima maksustamise direktiivi üle võttes kasutada erandit, mis võimaldab väikeriikidel miinimummaksu kehtestamist edasi lükata aastani 2030.