Eesti miinimummaksu edasilükkamine siinseid firmasid ei säästa
Kuigi Eesti plaanib rakendada erandit ja mitte kehtestada suurfirmadele tulevast aastast 15-protsendilist miinimumtulumaksu, see väljaspool Balti riike tegutsevaid Eesti suurfirmasid ei päästa. Nad peavad ikkagi hakkama teises riigis deklareerima oma makstud tulumaksu ja vajadusel ka juurde maksma.
Euroopa Liidu miinimummaksu direktiiv näeb ette, et hargmaistel ettevõtetel, mille käive ületab 750 miljonit eurot, tuleks minimaalselt tasuda efektiivselt 15-protsendilist tulumaksu.
Eesti plaanib Euroopa Liidu madalaima maksustamise direktiivi üle võttes kasutada erandit, mis võimaldab väikeriikidel miinimummaksu kehtestamist edasi lükata aastani 2030. Peamiselt seetõttu, et selle rakendamine lisaks halduskoormust ja kuigivõrd tulu oodata ei oleks, ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill.
Veel ei ole kindel, kas Eesti miinimummaksustamise ka aastani 2030 tegelikult edasi lükkab, see jääb Pahapilli sõnul valitsuse ja riigikogu otsustada.
Erandi kasutamine siiski ei säästa viit Eesti ettevõtet, mis on piisavalt suured, et miinimummaksu kohustuse alla jäävad.
Nimelt peavad ettevõtted, kui neil on tütarfirmad miinimummaksu rakendatavates riikides, neis ikkagi hakkama esitama miinimummaksu deklaratsioone ja vajadusel seal ka maksulisa tasuma.
Praeguse seisuga ei plaani tulevast aastast miinimummaksureegleid lisaks Eestile rakendada Läti, Leedu, Slovakkia ja Malta. Seega näiteks Tallinna Kaubamaja Grupi ja suure hulga teiste tuntud Eesti ettevõtete omanikfirma NG Investeeringud võiksid halduskoormuse kasvust pääseda, kui nad väljaspool Balti riike tütarfirmasid ei oma.
Samas Infortar või Eesti Energia, kellel on väljaspool Balti riike tütarfirmad, keerukast maksuarvutusest ei pääseks.
Pahapill rääkis, et siiski ei ole tõenäoline, et Eesti peakorteriga ettevõtted peaksid teistes riikides hakkama lisamaksu maksma, sest kui nad kasumlikud on, siis saavad nad Eestis lihtsalt dividende maksta ja sellelt tulumaksu tasuda.
Näiteks Eesti puhul tähendaks 22-protsendilise tulumaksu juures, et kui ettevõte maksaks välja 53,2 protsenti oma aastasest kasumist dividendideks, siis ta kataks ära 15-protsendilise efektiivse tulumaksumäära nõude.
Rahvusvaheline miinimumtulumaks on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) algatus, mis peaks vähendama hargmaiste ettevõtete võimalust erinevate juristiktsioonide kaudu tegutsedes oma maksukohustust ulatuslikult vähendada.
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid suurfirmade miinimummaksumääras möödunud aasta detsembris. Eesti soovil läks direktiivi sisse võimalus, et kuni 12 hargmaise suurfirmaga riigid ei pea kohe, aastast 2024, hakkama miinimummaksu kohustust rakendama.
Pahapilli sõnul toob süsteemi rakendamine kaasa hulgaliselt uut halduskoormust nii riigile kui ka ettevõtetele ja omaette küsimus on, et kui paljud riigid suudavad direktiivi tulevaks aastaks vastu võtta, mil süsteem peaks rakenduma. Suurettevõtted peaksid esimest korda informatsiooni saatma oma 2024. aasta efektiivse tulumaksumäära kohta hiljemalt 2026. aasta juunis.
Lisaks sellele ei ole OECD-s kõik miinimummaksu puudutav kokku lepitud.
"Kogu aeg detailid täpsustuvad ja meil on siin ka piisavalt juba sellist rahvusvahelist skandaali. See ei ole mingi saladus, et USA ei kavatsegi teha sellist miinimummaksu, mis oleks päris võrreldav sellega, mis me OECD-s kokku leppisime," rääkis Pahapill.
"USA-st on tulnud ka päris tugev signaal, et kui teie seal Euroopas nüüd arvate, et hakkate meie ettevõtjaid miinimummaksuga maksustama, et siis järgnevad vastumeetmed. Nii et see on üks päris korralik sasipundar praegu," märkis Pahapill.
Siiski hindab rahandusministeerium Euroopa Liidu direktiivi üle võtvas eelnõus, et kõrge tõenäosusega miinimummaksu kehtima hakkamine, isegi kui Eesti seda ei kehtesta, kasvatab Eestis maksulaekumist.
Eesti seisukoht oli eelmiste valitsuste ajal rahvusvahelise ettevõtete tulumaksu miinimummäära suhtes eitav, kuid on nüüd muutunud.
Toimetaja: Huko Aaspõllu