Rishi Sunak lubas, et taastab Suurbritannias kohustusliku ajateenistuse

Suurbritannia peaminister Rishi Sunak teatas oma esimeses suuremas valimiskampaania lubaduses, et plaanib taastada kohustusliku ajateenistuse, kirjutas The Telegraph.
Konservatiividesse kuuluva Sunaki plaani kohaselt peavad koolilõpetajad liituma 12-kuulise ajateenistuse programmiga või veetma igal kuul ühe nädalavahetuse oma kogukonnas vabatahtlikuna töötades.
Poliitiline lubadus tuli pärast seda, kui Sunak üllatas riiki, kuulutades välja 4. juulil toimuvad üldvalimised.
Ajateenistuse kava avalikustades ütles Sunak, et selle eesmärk on sisendada noortesse "ühist eesmärgitunnet" ajal, mil nad seisavad silmitsi jõududega, mis "püüavad meie ühiskonda lõhestada".
Konservatiivid loodavad, et poliitika tähistab selget eraldusjoont nende ja leiboristide vahel, kuna nad püüavad esitleda end ainsa parteina, kellele saab Ühendkuningriigi julgeolekut ja kaitset usaldada.
Selle aasta alguses ütles Suurbritannia armee juht kindral Patrick Sanders, et ÜK peaks välja õpetama kodanikuarmee, mis oleks tulevikus valmis maismaal sõda pidama.
2,5 miljardi naelsterlingi suuruse ajateenistuse kava raames taotlevad koolilõpetajad aasta pikkust teenistust relvajõududesse või Ühendkuningriigi küberkaitsesse, kus nad saavad kogemusi logistika, küberjulgeoleku, hangete ja tsiviilreageerimisoperatsioonide, nagu näiteks üleujutuste ajal abi andmine, alal.
Asendusteenistuse valijad veedavad iga kuu ühe nädalavahetuse tehes ühiskondlikult kasulikku tööd, töötades tuletõrjes, politseis, tervishoiusüsteemis või kohalikes heategevusorganisatsioonides.
Ajateenistus võeti Ühendkuningriigis kasutusele 1949. aastal ning kõik 17–21-aastased füüsiliselt heas vormis mehed pidid teenima relvajõududes. Algul kestis teenistus 18 kuud, kuid 1950. aastal pikendati seda kahe aastani.
Teenistuse läbinud jäid reservnimekirja veel neljaks aastaks. Selle aja jooksul võis neid kutsuda teenistusse oma üksustega, kuid mitte rohkem kui kolmel korral ja maksimaalselt 20 päevaks. 1950. aastatel osalesid reservväelased mitmesugustel sõjalistel operatsioonidel Malaisias, Koreas, Küprosel ja Keenias.
Kohustuslik ajateenistus lõppes Suurbritannias ametlikult 1960. aastal, kuigi edasilükatud teenistusperioodid tuli veel läbida. Viimased sõjaväelased vabastati ametist 1963. aastal.
Peaministri teade tuli pärast seda, kui konservatiivid hoiatasid, et Sunak ei saa endale lubada enam eksimusi pärast valimiskampaania ebakindlat algust. Sunak teatas valimistest kolmapäeval, seistes ilma vihmavarjuta paduvihmas, samal ajal kui meeleavaldajad mängisid Tööpartei hümni.
Sunak lubas, et tulevane konservatiivide valitsus moodustab riikliku ajateenistuse programmi väljatöötamiseks kuningliku komisjoni, mille pilootkava avatakse taotluste esitamiseks 2025. aasta septembris, enne kui kava 2029. aastal riiklikult kasutusele võetakse.
Selle aasta alguses hoiatas Briti peastaabi ülem kindrali Patrick Sanders, et reservvägede suurendamisest üksi ei piisa. Ta rõhutas Venemaa ohtu ja viitas sammudele, mida teised Euroopa riigid on astunud, et valmistada elanikkond ette sõjaolukorraks.
Jaanuaris peetud kõnes rõhutas kindral Patrick, et armee, millel on 2025. aastaks prognooside kohaselt vaid 72 500 täielikult väljaõpetatud sõdurit, ei oleks piisavalt suur, et pidada Venemaaga kõikehõlmavat sõda. Tema sõnul oleks isegi 120 000 sõdurist koosnev armee liiga väike.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Telegraph