Oluline esmaspäeval, 27. mail kell 20.20:

- Sõrskõi: esimesed Prantsuse sõjaväeinstruktorid on peagi Ukrainas;

- Ukraina pikamaa droonirünnakud tabasid Orski ja Krasnodari radareid;

- Zelenski kutsus liitlasi sundima Venemaad rahule;

- Hispaania annab veel tänavu Ukrainale ühe miljardi euro väärtuses relvaabi;

- Vene kaitseministeeriumi teatel vallutasid Vene väed kaks asulat;

- Stoltenberg: võetagu piirangud Ukraina relvakasutuselt;

- Venemaa ründas Sumõ oblastis kümmet asulat;

- Hispaania annab Ukrainale üle Patrioti raketid ja Leopardi tankid;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõdurit.

Kiiev: esimesed Prantsuse sõjaväeinstruktorid tulevad peagi Ukrainasse

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ütles esmaspäeval, et esimesed Prantsuse sõjaväeinstruktorid saabuvad Ukrainasse lähiajal.

"Ma juba allkirjastasin dokumendid, mis lubavad esimestel Prantsuse instruktoritel külastada meie väljaõppekeskusi õige pea ning saada tuttavaks nende infrastruktuuri ja isikkoosseisuga," ütles Sõrskõi sotsiaalmeedias.

Ukraina pikamaa droonirünnakud tabasid Orski ja Krasnodari radareid

26. mail sooritas Ukraina sõjaväeluure (HUR) pika vahemaa droonirünnaku Venemaa Orenburgi oblasti Orski linnas asuva Voronež M radarile, umbes 1800 kilomeetri (umbes 1200 miili) kaugusel drooni stardipaigast. Allikas agentuurist teatas 27. mail Kyiv Independentile, et see oli esimene kord, kui Ukraina ründas rajatisi Orskis.

Venemaa meedia teatas, et droon kukkus alla Orski eeslinnas Novoorski rajoonis, väidetavalt sihtides sõjalist rajatist, kuid kahjusid ega ohvreid ei olnud. Sõjaväeluure allika sõnul on 26. mai rünnaku tagajärjed veel täpsustamisel.

23. mail, sihtis Ukraina sõjaväeluure veel üht Voronež-tüüpi radarit Krasnodari Krais, Gluboki külas, mille tulemusel tekkis seal tulekahju. Voroneži radar on varajase hoiatamise süsteem, mis pakub kaugmaa õhuruumi seiret, keskendudes ballistiliste rakettide ja lennukite rünnakutele ning selle tööulatus on kuni 6000 kilomeetrit (umbes 3700 miili).

Mai alguses demonstreeris Ukraina oma droonivõimet, kui riigi julgeolekuteenistuse (SBU) opereeritud pikamaa droon tabas naftatöötlemistehast Gazprom Neftekhim Salavat Venemaa Baškortostani Vabariigis, läbides rekordilise 1500 kilomeetrise (umbes 930 miili) vahemaa. Aprillis tabas Ukraina tootmisrajatisi Venemaa Tatarstani Vabariigis, umbes 1300 kilomeetrit (800 miili) riigipiirist.

Need strateegilised rünnakud rõhutavad Ukraina suurenevat võimet teha droonirünnakuid pika maa tagant, sihtides Venemaa territooriumil sügavale ulatuvaid võtmetähtsusega sõjalisi ja tööstusrajatisi.

Zelenski kutsus liitlasi sundima Venemaad rahule

Hispaanias visiidil viibiv Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus esmaspäeval Ukraina liitlasi survestama Venemaad kõigi vahenditega rahule. 

"Meie sõdurid kaitsevad end praegu Venemaa pealetungi vastu," ütles Zelenski. "Me peame intensiivistama koos partneritega oma ühist tööd, et saavutada rohkem. Julgeolek ja Venemaa tuntav sundimine rahule kõigi vahenditega."

Zelenski lisas, et Ukraina liitlased peaksid lubama Ukraina vägedel ennast kaitsta. NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus hiljuti lääneriike vaatama üle piiranguid, mille kohaselt Ukraina ei tohi kasutada neilt saadud relvi rünnakuteks Venemaa territooriumil. 

"Me peame tegema koostööd ning survestama mitte üksnes Venemaad, vaid ka meie partnereid, et nad annaksid meile võimaluse end Venemaa eest kaitsta," ütles Zelenski "Isegi need partnerid, kes kardavad, peaksid mõistma, et õhutõrje on kaitse, mitte rünnak."

Zelenski palus Ukrainale veel seitset õhutõrjesüsteemi Patriot, öeldes, et Ukraina inimeste pea kohal lendab tuhandeid pomme. Zelenski sõnul ründab Moskva Ukrainat umbes 3000 pommiga kuus. 

"Meil on vaja ainuüksi Harkivi jaoks vähemalt kaht õhutõrjesüsteemi. Maailmas on neid süsteeme küllalt," lisas Ukraina president. 

Hispaania lubas anda Ukrainale sel aastal miljardi euro väärtuses relvaabi

Hispaania annab veel selle aasta jooksul Ukrainale ühe miljardi euro väärtuses relvastust ja laskemoona.

Sellekohase lepingu sõlmisid esmaspäeval Madridi visiidile saabunud Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Hispaania peaminister Pedro Sanchez.

Vene kaitseministeeriumi teatel vallutasid Vene väed kaks asulat

Vene väed vallutasid Ukrainas kaks küla, teatas Vene kaitseministeerium esmaspäeval.

Vallutatud küladeks on Ivanivka Harkivi oblastis ja Netailove Donetski oblastis.

Stoltenberg: võetagu piirangud Ukraina relvakasutuselt

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus Ukrainale relvi tarnivaid alliansi liitlasi üles tühistama nende kasutamise keeld sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaal.

"NATO liitlastel on aeg kaaluda, kas mõne piirangu tühistamist, mille nad on kehtestanud Ukrainale saadetud relvade kasutamisele," ütles ta usutluses ajakirjale The Economist.

Stoltenberg lisas, et see on eriti pakiline praegu, "kui Harkivi kandis käib äge sõjategevus (...) ja Ukrainalt võimaluse võtmine kasutada neid relvi seaduspäraste sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaal muudab kaitse väga keeruliseks."

Samas ütles peasekretär, et NATO ei hakka osalema Ukraina lahingutes otseselt.

"See ei kuulu meie plaanidesse (...). Meil ​​ei ole kavatsust saata Ukrainasse NATO maaväge, sest meie eesmärk (...) oli kahetine: toetada Ukrainat, mida me teeme, aga ka tagada, et see ei paisuks täiemahuliseks konfliktiks," ütles Stoltenberg.

Ajakiri kirjutab, et nüüd on märke, et Ameerika võib anda Ukrainale löökide andmisel rohkem tegutsemisvabadust, seda toetas USA välisminister Antony Blinken pärast eelmise nädala visiiti Kiievisse. Presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan kutsub aga pidevalt üles ettevaatlikkusele ja president Biden jagab sama seisukohta.

Väljaanne meenutab, et mõni päev varem ütles Suurbritannia välisminister David Cameron, et Ukraina võib sihtmärkide vastu Venemaal vabalt kasutada Suurbritannias toodetud tiibrakette Storm Shadow.

Stoltenberg ütles, et lääneriigid peaksid kaaluma piirangute tühistamist, mis ei luba Ukrainal kasutada neilt saadud relvastust sihtmärkide ründamiseks Venemaa territooriumil, ka esmaspäeval Bulgaarias NATO parlamentaarse assamblee istungil.

"Piirangud seovad ukrainlastel ühe käe selja taha ja seetõttu on neil väga raske ennast kaitsta," ütles Stoltenberg.

Venemaa ründas Sumõ oblastis kümmet asulat

Vene väed ründasid 26. mail Ukraina kirdeosas asuvas Sumõ oblastis kümmet asulat 28 eraldi rünnakuga, teatas piirkondlik administratsioon. Viimase 24 tunni jooksul registreeriti Sumõ oblastis vähemalt 127 plahvatust, vahendas The Kyiv Independent.

Venemaa ründas piiriäärseid asulaid miinipildujate, suurtükkide, raketiheitjate ja droonidega. Sumõ oblasti sõjalise administratsiooni andmetel langes Putõvli kogukonda vähemalt viis miini.

Ohvritest ega tsiviiltaristu kahjustustest ei teatatud.

Bilopillja linn langes rängimate rünnakute ohvriks, seal registreeriti 33 plahvatust. Bilopillja asub vaid kaheksa kilomeetrit Ukraina-Vene piirist lõuna pool. Enne sõja puhkemist elas seal 15 600 inimest.

Piirkond kannatab igapäevase Venemaa pommitamise all ja Ukraina väed tõrjuvad regulaarselt Venemaa diversioonirühmi, kes korraldavad piiriületusreide. Piirkonda ümbritsevad Venemaa Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastid.

Sumõ oblast vabastati Venemaa okupatsioonist 2022. aasta aprillis.

Ukraina on viimastel kuudel tugevdanud oma kindlustusi Sumõ oblastis ja ametivõimud on andnud korralduse piirkonnast evakueeruda.

Hispaania annab Ukrainale üle Patrioti raketid ja Leopardi tankid

Hispaania kavatseb saata osana aprillis välja kuulutatud 1,13 miljardi euro suurusest relvapaketist Ukrainasse rakette Patriot ja tanke Leopard, vahendas ajaleht El País oma allikatele viidates.

"Hispaania annab Ukrainale üle kümmekond õhutõrjeraketti Patriot, samuti 19 kasutatud Saksamaal valmistatud tanki Leopard 2A4 ja muid Hispaanias toodetud relvi, sealhulgas droonitõrjevahendeid ja laskemoona," seisab raportis.

Uued relvalubadused tehakse teatavaks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ametlikul visiidil Madridi esmaspäeval, kus ta kohtub Hispaania peaministri Pedro Sáncheze ja kuningas Felipe VI-ga, vahendas BNS.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 502 340 (võrdlus eelmise päevaga +1150);

- tankid 7671 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 14 818 (+15);

- suurtükisüsteemid 12 981 (+28);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1084 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 815 (+1);

- lennukid 357 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 467 (+42);

- tiibraketid 2209 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 17 694 (+55);

- laevad / paadid 27 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2118 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.