Tallinna Lennujaama juhatuse liige Anneli Turkin ütles, et Tartu, Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Ruhnu ja Kihnu lennujaamad on osa riigi regionaalpoliitikast. "Nad ei ole äriliselt ise ära tasuvad," sõnas ta ning lisas, et isemajandavaks muutub lennujaam alates miljonist reisijast. "Ja sellest tulenevalt on regionaalsed lennujaamad riigi poolt sada protsenti sildfinantseeritud," tõdes Turkin.

Seda vähemalt teoorias. Praktikas on kulud kasvanud kiiremini kui riigi 2,3 miljoni eurone toetus. See tähendab, et tänavu toovad regionaalsed lennujaamad kontsernile 1,26 miljonit eurot kahju ning järgmisel aastal 1,4 miljonit eurot kahju. 

Sarnane lugu on teise riigi toetatud valdkonna ehk julgestus- ja päästekuludega. Turkin selgitas, et neid kulusid maksavad riigid lennujaamadele kinni mitmel pool Euroopas.

"On neid riike, kus julgestus- ja päästeteenus ongi riigi poolt pakutud. Ehk lennuväljal ongi riigi üksused, kes seda teenust teevad," selgitas Turkin. "Ja tulevalt sellest on see teenus ka selline, mille puhul võib riik ilma riigiabi reegleid arvestamata seda teenust refinantseerida."

Ka Eesti on seda võimalust kasutanud ning maksab julgestus- ja päästetööde jaoks lennujaamale 7,76 miljonit eurot aastas. Kuid tänavu jääb lennujaamal riigi antud rahast puudu umbes 3,6 miljonit eurot ning järgmisel aastal 4,7 miljonit eurot. Lennujaam loodab, et riik annab neile raha juurde.

Lisaraha alternatiiviks on lennujaamatasude tõstmine

"Kui omanik otsustab, et tal ei ole võimalik sihtfinantseeringut kasvatada, siis alternatiivina me saame kehtestada osalise julgestustasu 2025. aastast," sõnas Turkin.  

Lihtsustatud arvutuse järgi võiks see võtta 1-2 eurot reisija kohta. Ka regionaalsete lennujaamade eest aitaks osaliselt tasuda lennujaamatasude tõstmine. Turkin usub, et kokku seal suurt millegi pealt hoida ei ole, sest muist kulusid on seotud ohutusega.

Ehkki läinud aastal teenis lennujaam kokku üle kaheksa miljoni euro puhaskasumit, märkis Turkin, et selleks aastaks prognoositakse viie miljoni eurost kasumit ja järgmiseks aastaks võib summa veelgi väheneda.

"Riik on esimest korda 2025. aasta eelarvesse kirjutanud dividendiootuse," tõi Turkin esile järgmise mure ning märkis, et varem ei ole lennujaam dividende maksnud. "Me oleme omanikuga sellel teemal ka rääkinud, et kas dividendiootus antud ajahetkel on võimalik."

Kliimaministeerium loodab riigieelarvest lisaraha saada

Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu kinnitas, et ministeerium on lennujaama muredega kursis. Tema sõnul arutatakse kõiki võimalusi. Nii dividendiootuse vähendamist, riigi rahastuse suurendamist kui seda, et lennujaam peab tasusid tõstma. 

"Seda tuleb vaadata komplekselt koos. Aga nagu teada on, riigieelarve läbirääkimised ja strateegia kokkuleppimine on augustis-septembris," sõnas Salmu.

Kliimaminister Kristen Michali kodupartei Reformierakond on seni väljendanud seisukohta, et lisataotlusi ei tasu eelarvekõnelustele esitada. Salmu ütles, et lisaraha saamise võimalust ta siiski maha ei mataks, sest piiri tuleb pidada ka lennujaamatasude tõstmisega.  

"Kõige olulisem on see, et me oleksime konkurentsivõimelised oma piirkonna lennujaamadega," rõhutas Salmu. "Täna on ennatlik öelda, et lennujaamatasude tõus on ainuke lahendus. Me läheme läbirääkimistel näitama, et me ei räägi ainult Tallinna enda ühendustest vaid regionaalsed lennujaamad tagavad näiteks ühenduse meie saartega," lisas Salmu.