Alles märtsis oli Tallinna lennujaama julgestuskontroll teatanud, et seoses julgestuskontrolli uute masinate töölehakkamisega ei pea reisijad enam vedelikke ja suuri tehnikaseadmeid käsipagasist välja võtma. Samuti muutusid piirangud käsipagasis kaasavõetavatele vedelike kogusele. Kui seni tuli kõik vedelikud pakendada maksimaalselt 100-milliliitristesse anumatesse ning kokku võis reisijal olla ühe liitri jagu vedelikke, mis pidi olema pakitud taassuletavasse plastkotti, siis nüüd võis käsipagasis kaasa võtta vedelikke kuni kaheliitrilistes anumates.

29. juulil võttis aga Euroopa Komisjon vastu määruse, millega lubatakse alates 1. septembrist lennureisijatel käsipagasis lennule kaasa võtta ainult kuni 100 ml pakendites vedelikke.

"Euroopa Komisjoni vastu võetud määrus ei ütle lennujaamadele ette seda, kas vedelikud tuleb pagasist välja võtta või mitte. Suur osa Euroopa lennujaamasid, sh Tallinna lennujaam otsustasid aga sellise protseduuri kasuks, kuna see lihtsustab vedelike kontrollimist," selgitas Tallinna lennujaama pressiesindaja Eneli Rohtla.

"Kui vedelikud jäävad käsipagasisse, siis paljudel juhtudel peab julgestustöötaja kindluse mõttes vedelikud eraldi üle vaatama - et vältida topelt ajakulu, on lihtsam, kui reisija juba ise vedelikud välja võtab. Elektroonilisi seadmeid siiski kotist välja võtma ei pea," märkis Rohtla.

Uute reeglite kehtima hakkamisel võib julgestuskontrollis ajutiselt esineda pikemaid järjekordi. Tallinna lennujaama lennundusjulgestuse osakonna juhi Tarvi Pihlakase sõnul on lennujaama julgestuskontroll muudatusteks valmis: "Meeskond on uueks protsessiks koolitatud, kuid reisijate ettevalmistus ja koostöö mõjutab oluliselt kogu julgestuskontrolli protsessi. Uued nõuded võivad pikendada ooteaega julgestuskontrollis, mistõttu soovitame alati lennujaama tulla kaks tundi enne lendu, et jõuaks kõik vajalikud toimingud ära teha." 

Määrus hakkab kehtima tähtajatult kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide lennujaamadele, kus kasutatakse julgestuskontrollis uusi EDS CB C3 seadmeid. Reisijatel on soovitatav arvestada, et paljudes lennujaamades on endiselt nõutav vedelike pakendamine üheliitrisesse korduvsuletavasse kilekotti. 

Küsimusele, miks üldse uued läbivalgustusseadmed soetati, kui need ei toonud reisijate jaoks kaasa olulisi muudatusi, vastas lennujaama pressiesindaja: "Uute julgestusseadmete soetamise eesmärk oli laiem, mitte ainuüksi vedelike piirangust vabanemine. Arvestades Tallinna lennujaama reisijate arvu kasvu, tulnuks meil see investeering teha nii kui nii, sest eelmise põlvkonna seadmed ei ole nii suure jõudlusega, et tagada vajalik läbilaskevõime. Uued ja kaasaegsed seadmed on siiski tõhusad ja möödapääsmatult vajalikud töövahendid."

Eneli Rohtla viitas ka sellele, et Euroopa Komisjon on oma otsusest teatades öelnud ka välja, et tegemist on ajutise piiranguga.