Mitme aasta jooksul languses olnud võlgnike arv on hakanud tänavu taas tõusma, näitavad Julianus Inkasso esimese kvartali andmed. Maksehäirete keskmine võlasumma on aastaga kasvanud 23 protsenti ja võlasumma kokku on kasvanud lausa 25 protsenti. Keskmine võla suurus on 4400 eurot ning enamasti on need tarbimislaenud ja järelmaksud.

"Eesti keskmine võlgnik on endiselt 46-aastane mees, kes elab Harjumaal, aga aastaga on võlasumma muutunud umbes tuhande euro võrra suuremaks. Põhjused on kindlasti kasvanud laenusummad,  mida on põhjustanud inflatsioon, siis keskmise palga tõus, võimalus laenata välja suuremaid laenusummasid. Isikute arv, kellel on viis või enam võlgnevust, on endiselt väga suur," lausus  Julianus Inkasso tegevjuht Merle Laurimäe.

Kasvanud on ka võlanõustajate juurde pöörduvate nii-öelda võlaringi sattunud isikute arv. Kusjuures pöördujate hulgas on inimesi igast vanuserühmast, ütles võlanõustaja Ülle Schmidt.

"Enamasti on tegemist tarbimiskrediidi laenudega. Ja tavaliselt on nii, et kui on üks tarbimiskrediit võetud või kiirlaen, siis on ka rohkem, teinekord on mitukümmend kiirlaenu firmad andnud inimesele laenu. Ikka tullakse siis, kui on juba kontod arestitud kohtutäituri käest või kohtukirjad, kahjuks on see nii," lausus Schmidt.

Pankade kinnitusel on raskustes laenu ja liisingukliente siiski väga vähe. Üldiselt oleks lahendus kiirlaenudele piirmäära kehtestamine.

"Näiteks eluaseme laenudel kehtib piirmäär, et üle 50 protsendi inimese sissetulekust ei tohi minna laenuteenindamisele, aga tarbimislaenudel see täna puudub," ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

Samuti sooviksid pangad, et sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele loodaks positiivne krediidiregister, kus ühes keskkonnas on näha kõik inimeste kohustused.

"Laenuväljastajatel tegelikult puudub terviklik ülevaade inimeste kõikidest kohustustest. Ja see register annab sellele kindlasti hea võimaluse, et kõik laenud oleksid ühest kohast kättesaadavad, kui inimene annab nõusoleku finantsasutusele pärida tema kohustuste kohta informatsiooni," lausus Swedbanki eraisikute panganduse juht Ulla.

Rahandusministeerium on koostamas eelnõu positiivse krediidiregistri loomiseks. Register võiks käivituda 2026. aastal.