3. juunil toimus riigikogu kultuurikomisjonis esimene arutelu rahvaalgatuse kohta, mis soovib korraldada rahvahääletuse usundiõpetuse lisamiseks põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike õppeainete hulka. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopi Urmas Viilma ning kultuurikomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul oli istungil toimunud arutelu meeldiv ja konstruktiivne ning suuri erinevusi erakondade vahel ei ole. 

Viilma sõnul ei ole rahvahääletuse korraldamine eesmärk omaette ning teemale sooviti avalikkuses rohkem tähelepanu juhtida. "Meie eesmärk oli saada poliitikutega ühe laua taha, et arutada usualase kirjaoskuse tulevikku."

Soov korraldada sellel teemal rahvahääletus tekkis 1923. aastal toimunud usuõpetuse referendumi eeskujul. "See oli omamoodi meeldetuletus, et rahval on ka õigus kaasa rääkida ja otsustada olulistes küsimustes," ütles Viilma. 

Usundiõpetuse kui aine korraldus on veel lahtine: kindel ei ole aine nimetus, selle läbiviimise aeg, täpsem sisu ning eeldatavad õpiväljundid. "Kõigil on ühine arusaam, et see ei ole ühe religiooni või kiriku põhine," kinnitas Viilma ning lisas, et konfessionaalset usuõpetust on võimalik õppida erakoolides.

Usundiõpetus võib lisanduda õppekavasse iseseisva ainena või olla osa ajaloo, ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse, kunsti, muusika või kirjanduse tundidest. 

Pikhofi sõnul leitakse usundiõpetust läbi viima hakkavad õpetajad tõenäoliselt Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetajate seast. Kui usundiõpetus integreeritakse mõne muu aine õppekavaga, on õpetajatel võimalik läbida mikrokraad enda teadmiste täiendamiseks. 

Aine kasulikkust ja vajalikkust kinnitavad nii Viilma kui ka Pikhof.

"Usundiõpetus aitab mõista endast erinevaid, aitab inimesel iseendast paremini aru saada ja elus erinevates olukordades ja erineva religioosse taustaga inimestega paremini suhelda," ütles Pikhof.

Tallinna 21. kooli religiooni- ja kultuuriloo õpetaja Tiina Meeri usub, et usundiõpetus on kultuuri alus ning Eestis elades oleks elementaarne tunda vähemalt kristluse, judaismi ja islami alustalasid. Suurt plaanitud kursuste arvu näeb Meeri positiivsena, kuid praegu võiks suuremat rõhku pöörata riigikaitseõpetusele.

Huvi usundite vastu Meeri sõnul noortel jätkub. "Kui meil on parasjagu 90 kuni 100 noort, siis me saame [valikkursusele] umbes 30 ehk kolmandiku noortest".

Usundiõpetuse integreerimist teiste ainetega Meeri parimaks lahenduseks ei pea. "Kui kõik ajalooõpetajad ja kõik kunstiõpetajad peaksid seda [juba praegu] vahendama, siis vaid paar protsenti seda tegelikult teeb," märkis ta.

Arutelu usundiõpetuse üle jätkub kultuurikomisjonis tuleval esmaspäeval. Pikhof soovib teemat arutada avalikul istungil ning kaasata ka huvigruppe.