Maksuameti idee oli saada automaatne ligipääs nii ettevõtete kui ka eraisikute pangakontodele. Rahandusministeerium on praeguseks sellest füüsilised isikud välja kärpinud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ühiskonnas on sellise seadusemuudatuse kavandamine tekitanud siiski valulist vastureaktsiooni.

"See mõte kuidagi ei hõlma füüsilisi isikuid, eraisikute pangakontosid, ja me ei räägi ka detailsetest andmetest ehk tehinguinfost, vaid puhtalt summeeritud maksulaekumistest teatud perioodi osas," ütles Evelyn Liivamägi.

Pangakontode jälgimisega loodetakse koguda nelja aasta peale 40 miljonit eurot maksutulu rohkem. Kui palju meetme juurutamine maksma võiks minna pole esialgu selge.

"See 40 miljonit on arvestatud nelja aasta peale ehk ca 10 miljonit aastas. See on lähtuvalt maksuameti hinnangust, nende tänastest riskianalüüsidest, kui palju on sellist varjatud ettevõtlust, millele nad tänaste meetoditega ei ole suutnud piiri panna. Nende analüüsi järgi täpsemad kontrollid võiksid anda selle tulemuse, et aastas ca 10 miljonit eurot rohkem maksutulu laekub," rääkis Liivamägi.

Tööandjate keskliidu juhi Arto Aasa sõnul võtsid ettevõtjad uudise plaanitavast maksuameti õiguste laiendamisest vastu ehmatusega. Samas tõdeb Aas, et debatt maksude parema kogumise ja ebaausa konkurentsi takistamise üle on vajalik.

"Ettevõtjaid muretsevad, kas sellised õigused ühele kontrollasutusele on vajalikud ja kas seal ei minda liiga kaugele – meil on ettevõtlusvabadused, pangasaladused, isikuvabadused. Need õigused peavad olema tasakaalus ka ettevõtjate õigustega. See on arutelu koht, aga iseenesest vajadus ausa konkurentsi järgi on arusaadav," lausus Aas.

Õigusteadlane Carri Ginter näeb maksuameti õiguste võimaliku laiendamise taga riigi järjest suuremat sekkumist inimeste ellu.

"Eestis on toimumas selline suurem liikumine, mida võiks nimetada "Kutsume riigi oma magamistuppa". Meil on lisandunud suur hulk kaameraid, meil on jätkuvalt mobiiltelefoni metaandmete probleem laual. Vaatamata sellele, et riigikohus ütles aastaid tagasi, et see paragrahv rikub nii jämedalt meie inimõigusi, et see tuleb arvata meie õigussüsteemist välja selle tekkimisest alates – see paragrahv on jätkuvalt olemas, andmete kogumine jätkuvalt käib," ütles Ginter.