Esmaspäeval ujutas intensiivne vihmasadu üle Pärnu kesklinna. Uputusfotodelt ja -videotelt võis näha ka tulvaveest läbi sõitvaid ning rikkis mootoriga vette seisma jäänud autosid.

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu soovitas ootamatutest ilmaoludest tulenevate kahjustuse vältimiseks ise silmad lahti hoida. Võimaluse korral tuleb autoga veemassides liikumist vältida ning oodata vee alanemist.

Piirsalu soovitab autot parkides veenduda, et üleujutuse korral jõuaks vesi sealt kiiresti ära voolata. "Keldrikorrusel või maapinnast madalamal asuvate parklate puhul on mõistlik üle kontrollida, ega tulvavesi sinna ümbruskonnast kokku ei hakka voolama, et vee äravoolusüsteemid oleksid töökorras ja ei oleks lehtede vm tõttu ummistunud."

Piirsalu toonitas, et on oluline jälgida hea usu põhimõtet ehk käituda nii, nagu kindlustuslepingut ei oleks. "Kui on näiteks kahtlus, et tulvavesi võib auto elektrisüsteemi kahjustada, ei tohiks mingil juhul üritada sügavast veest läbi sõita. Samuti kahju tekkimisel tuleks käituda heas usus ning üritada nii palju kui võimalik kahju suurenemist takistada," soovitab ta.

Praegu jagavad kindlustusseltsid riske üleilmselt edasikindlustuse abil. Kui looduskahjude sagedus ja intensiivsus suurenevad, võivad kindlustuslepingute hinnad tõusta. "Teatud mastaabist ja turuolukorrast sõltuvalt võib see lisakulu edasi kanduda ka kindlustusandja klientidega sõlmitavatesse kindlustuslepingutesse," sõnas Piirsalu.

Piirsalu sõnul on maailmas piirkondi, kus looduskahjude vastu kindlustamine on keerulisem. "Kliimamuutused on olukorda küll nii palju muutnud, et maailmas on piirkondi, kus looduskahjude vastu kindlustuse leidmine on raskendatud. See on siis eelkõige selline olukord, kus õnnetusi juhtub pidevalt ja tegu ei ole enam ootamatu ja äkilise sündmusega."

Eestit lähitulevikus veel selline stsenaarium ei ohusta. Küll aga võivad mujal toimuvad looduskahjud mõjutada kindlustuse hinda Eestis. "Globaalses mastaabis suured looduskahjud võivad edasikindlustuse kallinemisest tuleneva kindlustusmakse määrade suurenemise hakata mõjutama ka Eesti inimesi ning ettevõtteid," kommenteeris ta.

Eestis katab praegu loodusõnnetustest tingitud kahju vabatahtlik sõidukikindlustus, varakindlustus ja kinnistu valdaja vastutuskindlustus.

Autoomanikul tasub läbi mõelda enda reaalne kindlustusvajadus ning oma lepinguid vastavalt kohandada. Piirsalu soovitab ka kindlustusandjaga nõu pidada selle üle, milline võiks olla piisav rahasumma korvamaks loodusõnnetustest tingitud kahju ning kui suur on kindlustusvõtja omavastutus. Kindlustuse omavastutuse suurus on alati kindlustuslepingus kirjas ning selle muutmine võib mõjutada kindlustusmakse suurust. 

Loodusõnnetuste peale peaksid mõtlema ka kinnistu omanikud ning korteriühistud vastutuskindlustuse lepingu sõlmimisel. "Korteriühistu vastutab näiteks, kui parkla üleujutuse või kinnistul puude langemise tagajärjel saavad autod kannatada," sõnas Piirsalu.