Aasta aega tagasi teatasid pangad järgemööda üha kõrgematest tähtajalise hoiuse intressidest ning kui Swedbank tõstis mullu juunis aastase hoiuse intressimäära nelja protsendini, siis Coop pakkus toona kampaania käigus lausa viieprotsendilist intressi.

Praeguseks on olud muutunud. Swedbank maksab aastasele hoiusele 3,5-protsendilist intressi. 1,5-aastase hoiuse puhul on intress kolm protsenti ja kolme kuni üheksakuuse hoiuse puhul 3,75 protsenti.

Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla ütles, et praegu ongi parimad intressimäärad lühiajalistel hoiustel. "See annab hea võimaluse hoiustada oma vaba raha just neil, kellel ei ole võimalik või soovi seda pikemaajaliselt hoiusele panna," lausus ta.

Samas on Swedbankis populaarseim siiski 12–18 kuud vältav hoius.

Coop Panga finantsjuht Paavo Truu märkis, et ka Coopis on kõige populaarsem aastane hoiustamine, samas ärikleindid eelistavad valdavalt lühemat tähtaega.

Praegu on Coop Panga tähtajaliste hoiuste hinnakirjas parim intress kolme kuni 11 kuu pikkusele hoiusele – see on 3,75 protsenti aastas. Aastase hoiuse intressiks on 3,5 protsenti.

SEB-s jääb tähtajalise hoiuse intressimäär vahemikku kahest protsendist kuni 3,8 protsendini. SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht jaepangas Elisabet Visnapuu ütles, et ehkki eraklientidest 62 protsenti eelistab oma raha üheks aastaks tähtajalisele hoiusele panna, on viimasel ajal suurenenud ka lühema tähtajaga hoiuste maht.

"Eriti viimastel kuuldel võib täheldada seda, et kliendid soovivad rohkem paindlikkust ning pigem hoida oma raha ühes või kahes lühema tähtajaga hoiuses, kui ühes pikema tähtajaga hoiuses," tõi Visnapuu välja.

Luminor pakub aastasele tähtajalisele hoiusele praegu 3,5-protsendilist intressi ning ka nemad on täheldanud, et huvi hoiuste osas on viimastel kuudel mõnevõrra langenud ning samas valivad kliendid rohkem lühemaid perioode.

"Siiski on inimeste valik väga individuaalne ning paljuski sõltub see summast ning klientide eesmärkidest ja vajadustest," ütles Luminori eraisikute panganduse juht Kaspar Kork.

Sarnast tendentsi kirjeldas ka LHV Treasury spetsialist Jan Reimann, kelle sõnul on pikemate perioodide intressid küll langenud, kuid lühemaajaliste hoiuste intressid püsinud jätkuvalt kõrgeimate tasemete lähedal, mistõttu ongi tänavu eelistatud hoiustamiseks lühemaid perioode.

"Siiski tasub kaaluda ka pikema tähtajaga hoiuseid, kuigi nende intressimäärad võivad olla madalamad kui lühemaajaliste hoiuste puhul. Põhjus on lihtne: kui intressimäärad langevad, võimaldab pikem tähtajaline hoius fikseerida praeguse kõrgema intressimäära pikemaks ajaks. See pakub hoiustajatele suuremat kindlustunnet ja stabiilsust, kaitstes neid hoiustamisperioodi jooksul edasiste intressilanguste eest," soovitas Reimann.

LHV-s on aastase tähtajalise hoiuse intressimäär 3,5 protsenti, kuid Reimanni sõnul ootavad nad intressimäärade edasisi arenguid ja kohandavad pakkumisi vastavalt turuolukorrale.

Kõrged intressid tõid palju uusi hoiuseid

Kõik pangad kinnitavad, et intressimäärade tõus suurendas tunduvalt inimeste huvi raha hoiustada.

"Kui näiteks 2022. aastal sõlmiti Swedbankis kokku 19 600 erakliendi tähtajalist hoiust, siis 2023. aastal tehti seda ligi 146 000 korda," ütles Tarmo Ulla. "Samuti kasvasid hüppeliselt hoiuste mahud: kui 2022. aastal panid erakliendid hoiustesse kokku 919 miljonit eurot, siis 2023. aastal hoiustati Swedbankis tähtajalistel hoiustel kokku ligi 3,1 miljardit eurot."

SEB-s on eraisikute tähtajaliste hoiuste maht kasvanud võrreldes eelmise aasta maiga 135 protsenti ja ettevõtetel 62 protsenti.

"Eraisikute käes olevast rahast on hoiustel, sealhulgas tähtajalistel ja kogumishoiustel, umbes 34 protsenti, samas kui ligi 66 protsenti rahast asub endiselt arvelduskontodel," tõi Visnapuu välja.

Coop Panga finantsjuht ütles, et kui vaadata Eestis tegutsevate pankade tähtajalisi hoiuseid tervikuna, on näha, et eraklientide kõigist hoiustest moodustavad tähtajalised hoiused 40 protsenti ja äriklientide kõigist hoiustest 30 protsenti.

"Tähtajaliste hoiuste osakaalud on hoogsalt kasvanud juba viimased kaks aastat, mil tähtajalisele hoiusele on pakutud ahvatlevat hinda. Praeguseks on tähtajaliste hoiuste kasvutempo stabiliseerunud ja ei ole kasvanud juba mõnda aega," sõnas Truu.

Intressilangus jätkub

Neljapäeval otsustas Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu, et alandab kolme keskpanga baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Truu ütles, et tähtajaliste hoiuste intressid on olnud selges langustrendis juba alates 2023. aasta lõpust ja langustrend kindlasti jätkub. EKP värske otsus avaldab tema hinnangul kindlasti üsna kiiret mõju ka pankade pakutavatele tähtajaliste hoiuste intressidele.

"Seega on meil kõigil praegu põhjust üle vaadata oma kontojäägid ja kui kellelgi vedeleb seal nii-öelda laiska raha, mis neile tootlust ei teeni, siis on viimane aeg see suunata tähtajalisele hoiusele. Kuu aja pärast kindlasti enam nii head intressi tähtajaliste hoiuste eest ei maksta kui täna," prognoosis Truu.

Tema kinnitusel pikendatakse lõppevaid hoiuseid Coopis üsna aktiivselt ja nad on jätkuvalt rahul ka uute hoiuste avamise aktiivsusega.

Ka LHV Treasury spetsialist Jan Reimann tõdes, et tulevikusuundumus näib olevat, et jätkub intresside langus.

SEB esindaja sõnas, et sellel aastal ootavad turud kolme intressimäärade langetust, millest neljapäevane on ainus, milles oldi veendunud, kuid turuosalised ootavad, et järgmine langetus võiks aset leida kõige varem septembris.

"Edasised intressimäärade langetused sõltuvad suuresti sellest, kuidas euroala liigub pikaajalise inflatsiooni eesmärgi suunas ja milline on euroala majanduse käekäik," ütles Elisabet Visnapuu.

Uusküla: väljavaade on väga ebaselge

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõi välja, et Euroopa Keskpanga hoiuseintress on pärast baasintressimäära langetamise otsust samal tasemel kuue kuu euriboriga, 12 kuu euribor on jõudnud aga pea samale tasemele.

"Põhimõtteliselt tähendab see, et ei oodata märkimisväärset euribori langust järgneva poole aasta jooksul. See on ehk veidi liiga konservatiivne, kuigi, mis on tõusuteel, on ebakindlus EKP poliitikate suhtes ja see tõstab intressimäärasid," tõdes Uusküla.

Tema sõnul on intressimäära langust oodatud juba aasta algusest peale ja see on edasi lükkunud. Ka hoiuste intressmäärad on poole aasta jooksul tasapisi alla tulnud ja Uusküla hinnangul on EKP neljapäevasel otsusel sellele vähe mõju. Väljavaade intressimäärade osas on aga väga ebaselge.

"Kuigi inflatsioon on märkimisväärselt alla tulnud kõrgetelt tippudelt, on jätkuvalt mitmeid põhjuseid, miks keskpank intressimäära kiirelt langetada ei julge. See on hoidmas ka hoiuste ja laenude intressimäärasid pikemalt kõrgemal kui varem oodatud," lausus Uusküla.

Mullu alanud hoiuseintresside tõusu eel olid hoiuseintressid üle kümne aasta peaaegu olematud, mistõttu kadus ka inimeste huvi hoiustamise vastu. Kui 2008. aastal oli Eesti kommertspankade tähtajalistel hoiustel ligi 50 protsenti eraisikute ja ettevõtete vabast rahast, siis eelmiseks kevadeks oli see kahanenud 21 protsendini.

Enne eelmise aasta juunit ulatus majapidamiste uute tähtajaliste hoiuste keskmine intress tähtajaga kuus kuni 12 kuud üle viie protsendi Eesti Panga andmetel viimati 2009. aasta oktoobris ja üle aastase tähtajaga hoiuste puhul 2010. aasta jaanuaris.