Euroopa Keskpank tegi neljapäeval oodatud otsuse, millega alandas kolme keskpanga baasintressimäära 25 baaspunkti võrra.

Madis Müller ütles ERR-ile, et intressimäärade langetamine on märk sellest, et euroalal tervikuna läheb kõrge hinnatõusuga võitlemisel järjest paremini. Kui eelmisel aastal oli keskmine hinnatõus üle viie protsendi, siis viimastel andmetel on see 2,5 protsendi juures.

"Keskpank on eesmärgiks seadnud, et tarbijatele võiks hinnatõus olla kaks protsenti aastas, see on mõistlikult madal tase, mis kedagi vast liiga palju ei sega," sõnas Müller. "Kuidas me sellele järjest lähemale jõuame, seda enam on võimalik langetada intressimäärasid, mis olidki nii kõrgele tõstetud, et natuke laenuaktiivsust ja üldist majandusaktiivsust tagasi hoida ja hinnasurvet majanduses vähendada."

Euroopa Keskpank prognoosib majanduse üldise käekäigu paranemist aasta teisest poolest. Tuleviku kohta märkis Müller, et ka praegu on keskpanga intressimäärad võrreldes keskmistega pigem kõrged ehk tulevikus, kui hinnatõus ilusti aeglustub, on tõesti ruumi intressimäärasid täiendavalt langetada.

"Praegu on raske spekuleerida, millal ja kui suures ulatuses," lisas Eesti Panga president.

Eesti inimesed tunnetavad Euroopa Keskpanga otsuse mõju oma rahakotis seetõttu, et nende paika pandud baasintressimäärad mõjutavad euribori intressimäärasid, mis on Eestis tüüpiliselt laenulepingute aluseks. Kuue kuu euribor on jõudnud eelmise aasta sügise 4,1 protsendi tasemelt 3,75 protsendini.

"Euribori intressimäärad on juba eelmise aasta lõpust langema hakanud, Eesti inimesed tunnevad seda sel hetkel, kui kord kuue kuu tagant vastavalt laenulepingule nende tegelik intressimäär üle vaadatakse. Kellel see on juhtunud viimase poole aasta jooksul, on juba võib-olla märganud seda muutust, aga ette vaadates sõltubki see sellest, kui hästi hinnatõusu aeglustamine edasi läheb. Vastavalt sellele on EKP nõukogul võimalik järgmisi otsuseid langetada," sõnas Müller.

Kui intressimäärad on kõrged, kannatavad laenuvõtjad ning paremas seisus on hoiustajad ja laenuandjad. Mõlemat head asja aga Mülleri sõnul korraga ei saa ehk kui intressimäärad langevad, tulevad allapoole ka pikemate hoiuste intressid.

Euroopa Keskpanga värske prognoosi järgi kujuneb euroala selle aasta inflatsiooniks keskmiselt 2,5 protsenti, mis on kahe protsendi eesmärgile juba päris lähedal.