"Me leidsime lahendused, mis arvestavad osaliselt või sisuliselt kõikide meile saadetud muudatusettepanekutega. Me ei hääletanud maha ühtegi ettepanekut ja komisjon saadab need eelnõuga edasi riigikogu suurde saali," rääkis keskkonnakomisjoni juht Igor Taro (Eesti 200).

"Me arvestasime nii 19 saadiku muudatusettepanekuid, samuti EKRE ettepanekut, mis käsitles omandiküsimust kui ka Isamaa liikme ettepanekut, mis puudutas varustuskindlust," sõnas Taro.

"Nüüd on riigikogu suure saali otsustada, mis nad sellest eelnõust arvavad," lisas Taro. Riigikokku jõuab eelnõu teisele lugemisele 12. juunil.

Taro sõnul võttis keskkonnakomisjon eelnõu muudatusettepanekute arutamist väga tõsiselt.

"Oleme tegelenud megakaasamisega. Kellestki ei sõitnud üle ja kõigi muredega arvestasime. Sest see on nii tähtis otsus, võibolla selle riigikogu koosseisu kõige tähtsam otsus," rääkis Taro.

Aab: kui palju läheb tuumajaam Eestile maksma?

19 riigikogu saadikut, kes esitasid kolmapäeval ühiselt tuumaenergia otsuse eelnõule muudatusettepaneku, leidsid, et vajavad rohkem teadmistepõhist infot tuumaenergia majandusliku tasuvuse ja julgeolekuriskide kohta Eestis.

"Oleks vaja rohkem lisainformatsiooni. Jah, me teame, et tuumaenergia töögrupp tegi selle paariaastase töö ja räägib, et põhimõtteliselt on võimalik Eestisse tuumajaama rajada, kui on teatud tingimused täidetud. Aga selle töörühma ülesanne ei olnudki kaaluda eri sotsiaalmajanduslikke aspekte või energeetikapoliitilisi aspekte. Et mis hetkel ja kuidas siis tuumajaam ja tuumaenergeetika Eesti energiakokteili sisse mahub," selgitas Jaak Aab (SDE) oma kahtlusi seoses tuumajaama rajamisega.

Aabi huvitab ka, et kui palju läheb tuumajaama rajamine Eestile maksma ja milline hakkab olema tuumaenergia hind. "Need on väga erinevad numbrid ja meil oli ka
keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni ühine koosolek, kus me suurt targemaks ei saanud," sõnas Aab.

Aab ütles, et Sotsiaaldemokraatide fraktsioon on arutanud, et toetab avaldust tuumaenergia kohta, kui nende soovitud muudatus sinna sisse läheb.

"Me küsisime ka riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna arvamust, kes leidis, et riigikogu otsus [tuumaenergia kasutuselevõtu kohta] ei ole juriidiliselt siduv, vaid see on poliitiline avaldus. Pealkiri on küll otsus, kuid sellel pole siduvust ei valitsusele ega ka ministeeriumidele. Pigem tuleks siis teha selline otsus, kui need andmed ja Eesti energiamajanduse arengukava ja kõik on läbi arutatud. See siis annaks nagu selge signaali, et tuleks hakata vastavat seadusruumi looma," sõnas Aab. Aabi sõnul hakkab valitsus energiamajanduse arengukava arutama sügisel.

Lutsar: fookus peab olema mere- ja tuuleparkidel

Irja Lutsar (Eesti 200) ütles, et kuigi ta tuumaenergia vastane ei ole, ei saa tema hinnangul enne vastata küsimusele, kas ehitada Eestisse tuumajaam, kui saadikud pole energiavõrgu arengukava näinud.

"Meil on vaja teada, kui palju Eestil on energiat tarvis tulevikus, aastatel 2050–2060. Praegu on võetud fookus taastuvenergiale – tuulepargid, päiksepargid, gaasijaamad – kas Eesti nendega suudab energiavajaduse ära katta või on sellele veel lisaks vaja siis tuumajaama," rääkis Lutsar.

Lutsar ütles, et ta toetab, et Eestisse tuleb tööstus. "Aga jällegi siin on küsimus, et meil on suhteliselt väike riik, meil on vähe inimesi. Kui suur tööstust siia Eestisse saab tuua? Ja seal on ka küsimus, et me asume suurtest turgudest kõigist kaugel, paratamatult, kui siin midagi tootma hakatakse, tuleb seda transportida kuhugi. Kui mõttekas on ühel ettevõtjal siia tulla," sõnas Lutsar.

"Eesti fookus peaks olema nii kiiresti kui võimalik mere- ja maatuulepargid,
millele me oleme võtnud suuna, käima lükata. Me ei tohi fookust ära kaotada," lisas Lutsar.

Kaljulaid: Ukraina kogemus paneb tuumajaamas kahtlema

Raimond Kaljulaid (SDE) ütles, et talle ei ole praeguseks veel väga veenvalt ära tõestatud, kas tuumaenergia kasutuselevõtmine ja tuumajaama rajamine on kooskõlas Eesti riigikaitse ja julgeoleku huvidega ja kas riskid, mis sellega kaasnevad, on Eesti jaoks vastuvõetavad.

"Venemaa on Ukrainas otseselt kasutanud tuumarajatisi väljapressimiseks. Samuti on Venemaa nüüd juba väga pika aja jooksul rünnanud Ukrainas just nimelt energiasüsteemi püüdes hävitada nii tootmisvõimsusi kui ka ülekandesüsteeme. Mul on küsimus inimestele, kes arvavad, et Eesti peaks investeerima ja tulevikus oma lootused panema ühele suuremale energiaobjektile – kas see on ikka hea lahendus? Mulle tundub, et oluliselt mõistlikum on ikkagi maksimaalselt territoriaalselt hajutatud tootmine," rääkis Kaljulaid.

"Selle puruks laskmine võtaks venelastel oluliselt rohkem vahendeid, raha, aega ja seda oleks keerulisem ellu viia, kui siis, kui suur osa Eesti energiast tuleks ühest füüsilisest kohast," sõnas Kaljulaid.

Kaljulaid ütles, et riigikogu meelsus tuumaenergia kasutuselevõtu suhtes pole ühene. "Siin on saadikuid, kes on väga toetavad ja saadikud, kes on enam kui
kahtlevad ja saadikuid, kes on kuskil kahe vahel. Debatt käib nii, nagu ta käima peabki ühes ühiskonnas," sõnas Kaljulaid.

Tali: majanduslik kasu pole teada

"Ma tahan tuumaenergia kasutamise kohta rohkem teada. Ma pole tuumaenergia kasutamise vastane, aga seal on küsimused, kas ta on majanduslikult tasuv. pealegi on valijad küsinud minu käest küsimusi, osa on poolt ja osa on vastu – eks ma pean rohkem uurima seda," ütles Peeter Tali (Eesti 200).

Tuumaenergia töögrupi raportit on Tali lugenud, aga küsimärgid on jäänud ikkagi õhku. "Siin on veel mitu päeva otsustada ja infot koguda," sõnas Tali.

Tali lisas ka, et talle väga meeldib, et Eesti on NATO liige ja et NATO on tuumaliit. "Tuumarelvade kasutamine mulle ei meeldi, aga et NATO-l on tuumarelvad ja ta uuendab tuumarelvastust – see meeldib mulle väga." sõnas Tali.