Eesti eksportis kaupu jooksevhindades enam kui 1,5 miljardi ja importis rohkem kui 1,8 miljardi euro väärtuses.

Kaubavahetuse puudujääk oli 305 miljonit eurot, mis on 65 miljoni võrra suurem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupade väliskaubanduses toimus aprillis üle pika aja kasv, kaupade eksport suurenes viimati enne seda 2023. aasta veebruaris.

"Tänavu aprillis põhjustas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete ekspordi ja impordi ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade impordi suurenemine. Kaubavahetus kasvas reekspordi arvelt, mis suurenes aprillis 11 protsenti," ütles Leppmets.

"Eesti päritolu kaupade eksport vähenes sealjuures ühe protsendi võrra," lisas Leppmets.

Aprillis eksportis Eesti kaupadest enim elektriseadmeid (14 protsenti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12 protsenti) ning puitu ja puittooteid (11 protsenti). Aastatagusega võrreldes kasvasid kõige rohkem mineraalsete toodete (27 miljoni euro võrra) ning elektriseadmete ja mehaaniliste masinate (mõlemad 19 miljoni euro võrra) eksport Eestist. Enim ehk 24 miljoni euro võrra vähenes mitmesuguste tööstustoodete (kokkupandavate puitehitiste) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis kahanes aastaga kolm protsendipunkti, moodustades tänavu aprillis 64 protsenti koguekspordist.

Peamised ekspordipartnerid aprillis olid Soome (17 protsenti koguekspordist), Rootsi ja Läti (mõlemad 9 protsenti). Soome ja Rootsi viidi kõige rohkem elektriseadmeid ning Lätti transpordivahendeid. Mullusega võrreldes kasvas kaupade väljavedu enim Ameerika Ühendriikidesse (39 miljoni euro võrra), kuhu viidi varasemast enam mineraalseid tooteid (kütusekomponente). Kahanes kaupade eksport Lätti (38 miljoni euro võrra), kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid (maagaasi).

Kaupadest importis Eesti aprillis enim põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13 protsenti koguimpordist), transpordivahendeid (12 protsenti) ning elektriseadmeid (12 protsenti). Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem põllumajandussaaduste ja toidukaupade (35 miljoni euro võrra), mineraalsete toodete (25 miljoni euro võrra) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (22 miljoni euro võrra) import Eestisse. Enim ehk 21 miljoni euro võrra vähenes mehaaniliste masinate sissevedu.

Aprillis importis Eesti kaupu kõige rohkem Saksamaalt (13 protsenti koguimpordist), Soomest ja Lätist (mõlemad 12 protsenti). Saksamaalt toodi Eestisse enim transpordivahendeid, Soomest ja Lätist mineraalseid tooteid. Mullusega võrreldes kasvas kaupade import kõige rohkem Leedust (38 miljoni euro võrra) ja Saksamaalt (37 miljoni euro võrra) ning vähenes Soomest (32 miljoni euro võrra).