Saks: luba rünnata sihtmärke Vene territooriumil juba mõjutab sõjakäiku
Ukrainale antud luba kasutada lääneriikide tarnitud relvi sõjaliste sihtmärkide ründamiseks Venemaa territooriumil juba mõjutab sõjakäiku, rääkis julgeolekuekspert Rainer Saks "Ukraina stuudios".
Julgeolekuekspert Rainer Saks rääkis "Ukraina stuudios", et tema hinnangul ei olnud Venemaal Harkivi suunal rünnates plaaniski Harkivi linnani jõuda.
Ta ütles, et praegu toimub ainus tõsine pealetung Donetskis, Avdijivika läänesuunal. "Vene üksused on suutnud vaikselt edeneda viimase kolme kuu jooksul. Seal ukrainlased ei ole seda päris seisma saanud. Aga sealt ei ole ka läbimurret," sõnas Saks.
Teistes kohtades, kus Venemaa on proovinud rünnata – seal on Ukraina suutnud edenemised peatada. "Me tegelikult rindejoontes ei näe suuri muutuseid," ütles Saks.
Lääneriikide luba kasutada tarnitud relvi Venemaa territooriumil sõjaliste sihtmärkide ründamiseks juba mõjutab sõjakäiku, rääkis Saks.
"Kui Venemaa Harkivi juures üritas Ukraina tähelepanu kõrvale juhtida, siis see on läinud neile kalliks maksma. Eelkõige sellepärast, et kuna nad mängisid meedias selle operatsiooni väga suureks. Nagu see oleks pealetung Harkivile, jätta muljet, et neil on alles suur pealetung algamas. Selle mõju oli vastupidine. See võttis lääneriikide poolt seatud piirangud maha, mis olid antud Ukrainale nende relvade kasutamiseks," lausus Saks.
Ta lisas, et Ukraina oli oma relvastuses olevaid ja väljatöötatud relvi ka varem seal kasutanud ning et Belgorodis on õhuhäire igapäevane nähtus.
"Nüüd on Ukraina käsutuses märksa täpsemad ja tõhusamad relvad. See on lahendanud kaks probleemi. Üks on see, et Vene suurtükivägi ja raketivägi tulistasid pidevalt Harkivit. Kuna Harkiv on piirist 40 kilomeetri kaugusel, siis Venemaa tulistas Harkivit pidevalt S-300 õhutõrjesüsteemi rakettidega, mida saab kasutada ka maapealsete sihtmärkide suunas. Need rünnakud põhjustasid väga palju inimohvreid," sõnas Saks.
Saades loa kasutada Ameerikast toodud relvasüsteeme Venemaa territooriumil, on Ukraina suutnud need õhutõrjesüsteemid purustada. "Selle tulemusel ei ole Venemaal Belgorodi ümbruses korralikku õhutõrjet ja Harkivit enam ei rünnata nüüdseks peaaegu kaks nädalat," lausus Saks.
Teine tulemus oli see, et Ukraina sai hakata ründama sõjalogistikat Venemaa territooriumil. Venemaal oli lihtne korraldada piiri ääres logistikat, kui nad teadsid, et Ukrainal pole luba nende pihta tulistada. "Nüüd on see pidu läbi," ütles Saks.
Tema hinnangul tuli Venemaa jaoks ootamatult, et Ukraina sai loa kasutada HIMARS-eid ja teisi relvasüsteeme Venemaa territooriumi ründamiseks – selle tõttu on ka Venemaa kaotused olnud väga suured. "See on pannud seisma Venemaa ründava tegevuse piiri ääres," märkis Saks.
Ta lisas, et Ukraina jaoks on endiselt probleem, et Vene õhuvägi kasutab Ukraina ründamiseks liugpomme, kuna lennukid stardivad piirist kaugel olevatelt lennuväljadelt. Ta ütles, et kui Venemaa oleks sunnitud lennukid kaugemale viima, jääksid ka liugpommidega rünnakud hõredamaks.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Epp Ehand