Helme sõnul on Kuusiku selja taga EKRE fraktsiooni liikmed Jaak Valge ja Henn Põlluaas, kes soovivad erakonnas võimupööret ning muuta EKRE peavooluparteiks. Helme on ähvardanud, et erakonna maine rikkujaid - Valget, Põlluaasa ja Kuusikut - võib oodata ees erakonnast välja heitmine.

Kui avalikkusele tundub, et EKRE-s on asi käärima hakanud alles äsja, siis tegelikult on erimeelsusi olnud vähemalt aasta aega.

Valge hinnangul avas tule avalikkuse ees Helme Tre raadio saates "Räägime asjast".

Et neil - Kuusikul, Valgel ja Põlluaasal - on Helmega vastasseis, seda Valge selleks hetkeks juba teadis, kuid et nende kriitikat või kavatsust valimistel oma kandidaat üles seada interpreteerib Helme avalikkuse ees paleepöördena, ei osanud ta enda sõnul oodata.

"See oli šokeeriv, kui meid sõimati süvariiklasteks, kes soovivad muuta EKRE-t liberaalglobalistlikuks peavooluparteiks. EKRE ja eriti Põlluaasa valimistulemust võis see valimispäeval tehtud avaldus kahjustada. Ega meil siis omakorda hiljem, pärast valimisi, ka muud üle ei jäänud kui pidime avalikkusele oma seisukohti avama," kirjeldas Valge.

Rahaasjad muutsid sõnavahetuse teravaks

Valge sõnul on tema ja mitmed teised EKRE fraktsiooni ja juhatuse liikmed viimase aasta jooksul käinud Martin Helme juures ja pakkunud seda, et EKRE juhtimises ja taktikas tuleks üht ja teist muuta. Näiteks soovivad Valge ja Põlluaas, et erakonna juhtimine oleks vähem autoritaarne ning rahvuskonservatiivsete vaadete eest seistaks leebemas kõnepruugis.

"Inimesed ikka käivad ja pakuvad ja jätavad oma memo erakonna esimehele. Aga paremuse poole meie silmis midagi ei liikunud. Ei jäänud mingil hetkel muud üle, kui oma mõttekaaslastega otsustada, et tore oleks, kui keegi meist, nimelt Silver Kuusik, kandideeriks erakonna juhiks. Siis hakkasime järk-järgult ennast ehk Kuusiku toetajaid avalikustama," sõnas Valge.

Aga hõõrumisi oli ikka ka enne Martin Helme teravaid väljaütlemisi Tre raadio saates, ütles Valge. Tule tõi tuha alt välja Kuusiku huvi erakonna rahaasjade vastu ja tulemuste avalikustamine juhatusele.

"Juhtkonna käigud ei olnud tihti vastuvõetavad, aga see oli tuli tuha all ja me ei läinud seda laiale ringile kuulutama. Siis Silver Kuusik juhatuse liikmena - milleks tal on täielik õigus - tellis EKRE finantsasjade väljavõtted. Need olid natuke ootamatult teised, kui me olime arvanud. Kui Silver viis need erakonna esimehe juurde, siis tema ütles, et see on pisiasi. Et võibolla me teinekord arutame seda, aga võibolla ka mitte. Silver saatis finantsasjade kokkuvõtte juhatusele ja sellest hetkest läks vastastikune ütlemine Helmega tugevaks," rääkis Valge.

Rahaasjad võttis Kuusik välja mai alguses. "Mulle oli üllatav see suur dividend, mida see ettevõte (Media & Advertising - toim) oli EKRE tellimusi täites saanud. Ta oli saanud suure kasumi ja osa sellest võtnud välja dividendina ja osa eest ostnud põhivara ja osa eest maksnud riigimakse. Ettevõttel oli väga kuldne tehing EKRE-ga," sõnas Valge.

"See pole iseenesest korruptiivne, aga me tahtsime teada saada, milles asi seisneb, ka sõlmitud lepinguid näha," rääkis Valge.

Finantsasjadega seonduv tõi Valge sõnul eriti päevakorda, et see, et erakonda juhib põhikirja järgi juhatus, on vaid formaalne.

"Väga paljudest asjadest lihtsalt ei tea me mitte midagi," ütles Valge.

Seejärel tegid Valge ja Kuusik pressile teate, et Kuusik kandideerib EKRE juhiks ja osa erakonna liikmetest soovib taktika muutust.

Pärast seda käisid Kuusik ja Valge veel kahekesi Martin Helme jutul. "Tegime ka sellest pressiteate, et me juhtimisprintsiipide muutuses kokkuleppele ei jõudnud," rääkis Valge.

Kuid selleks ajaks oli ka Äripäev avaldanud artikli, mis põhines Kuusiku väljavõetud erakonna finantsväljavõttel. Helme nimetas seda 18. mail ilmunud veebiväljaandes lekitamiseks ja ütles, et nii neil erakonnas asju ei aeta.

Päev varem, 17. mail ilmunud intervjuus ERR-ile oli Kuusik oma väljaütlemistes EKRE juhtide vastu pigem leebe. "Ma ei kandideeri Martini vastu, vaid Martini kõrval. Martin on väga head tööd teinud ja enne teda ka Mart Helme. Ma ei näe põhjust hakata muutma meie põhimõtteid, need on meil raudselt paigas. Kui miski muutmist vajab, siis taktika," sõnas Kuusik intervjuus ERR-ile.

Erakonna siseasju Kuusik avalikkuses arutama ei nõustunud ja EKREst lahkunud liikmete - Peeter Ernitsa, Kalle Grünthali ja Loone Otsa - kaitseks midagi ei öelnud, kuid märkis, väga mitmed vääriksid seda, et neid tagasi kutsuda.

Ka pärast avalikkuse ees tüli lahvatumist ei soostu EKRE liikmed, eriti need, kes seisavad Helmete selja taga, avalikkuse ees asja kommenteerima.

Rain Epler ütles ERR-ile, et tema erakonna siseasjade avalikkuses ajamist ei poolda ja sisulist kommentaari erakonna teemal andma ei soostu. Samas ei täpsustanud Epler, kas ta taunib võrdselt nii Helme kriitikute kui ka Helmete endi väljaütlemisi ajakirjanduses. "Pole õige, et saadetakse pressiteateid ja kirjutatakse midagi kuskil," sõnas Epler.

Samuti ei vasta intervjuusoovile juhatuse liige Helle-Moonika Helme.

Pühapäeval valib kongress EKRE-le esimeest

Sel pühapäeval Jõhvis toimuval kongressil valib EKRE esimeest. Senine parteijuht Martin Helme kirjutab oma valimisprogrammis lühidalt, et palub erakonna kongressil uuendada tema mandaati konservatiivse rahvaerakonna esimehe ametis, et jätkata tööd erakonna ja Eesti heaks.

"Eelmisel aastal tegime kõik väga suure ja raske pingutuse riigikogu valimistel. Tulemus ei olnud halb, kuid jäi alla soovitule. Põhjus ei olnud mitte meie kehv kampaania, vaid ebaausad valimised. Nüüd on rohkem kui kunagi varem vaja hoida kokku ja jääda truuks oma aadetele. Me ei ole löödud, vaid jätkame võitlust Eesti eest!" kirjutas Helme.

Ühtlasi soovib Helme Valge sõnul, et erakonna põhikirja muudetaks viisil, et tulevikus nimetab erakonna juht ise aseesimehed. See muudatus aga pühapäevaseid valimisi ei puuduta, sest jõustuks alles järgmiseks kongressiks.

Helme vastaskandidaadi Kuusiku programm kannab nime "Teeme EKRE suuremaks!" ja Kuusik näeb seal ette, et erakonna juhtimine ja otsustamine peab muutuma laiapõhjalisemaks ja põhikirjapäraseks. Samuti kirjutas Kuusik valimisprogrammis, et EKRE vajab meediaplaani, finantsplaani ja annetuste kogumise strateegiat. Lisaks ka vähemagressiivset suhtlusstiili.

Valge pole kindel, et tingimata Helme kongressil juhi koha saab, sest toetajaid jagub ka vastasleeri liikmetele. Ta ütleb, et on saanud viimastel päevadel toetuskõnesid EKRE liikmetelt.

"Silver Kuusikul on täiesti võimalus, et tema valitakse. Aga me ju kandideerime oma mõttekaaslastega ka aseesimeesteks ja juhatuse liimeteks. Kui me juhatuses ülekaalu saame, siis kedagi välja ei visata, isegi hoolimata sellest, kui Martin Helme esimeheks saab," rääkis Valge.

Kui need kohad lähevad kõik Helmete leerile, siis võib olla, et EKRE-s toimub teatud "murenemine või lahkuminek", ütles Valge.

Politoloog: sama oli Savisaare Keskerakonnas

"Arvestades, et EKRE-l on sisevalimised viie päeva pärast, siis on praegu väike hetk, kus eri seisukohti välja tuua. Küsimus on, mis saab pärast sisevalimisi," ütles Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson.

Jakobsoni sõnul on väga suur tõenäosus, et Martin Helme need sisevalimised võidab ja tõenäosus, et võidab Silver Kuusik, on pigem tagasihoidlik.

"Helme võit võimaldab legitimeerida Martin Helme positsioone. Ma usun, et nendele osapooltele on kasulik see, kui nad suudavad asja sisemiselt ära klaarida. Kuidas - seda on raske väljastpoolt öelda," sõnas Jakobson.

Helmete juhtimisstiili kohta ütles Jakobson, et kui lugeda EKRE põhikirja, siis on EKRE sisemiselt märkimisväärselt demokraatlik erakond ka Eesti kontekstis. Kui aseesimehi hakkaks nimetama erakonna juht, siis selline presidentaalne juhtimisstiil liiguks sealt selgelt eemale.

"Iseküsimus on kui palju erakonna liikmed seda sisedemokraatiat on väärtustanud ja kui palju on ta sisuliselt toiminud. Juhi valimistel seal enamasti väga suurt konkurentsi ei ole. Aga see on ka normaalne erakonna sisemine areng. Esimeses sotsiaalse liikumise faasis ollakse ühtsemad ja aja jooksul kerkivad üles erimeelsused. Seal on küsimus, kuidas need mehhanismid võimaldavad erakonnal jääda elujõuliseks," sõnas Jakobson.

Praegu toimuv on normaalne proovikivi ühe erakonna jaoks, sõnas Jakobson.

Agressiivsed lahendused nagu liikmete väljaviskamine pole EKRE jaoks ainus lahendus, leidis Jakobson.

"Erakonna jaoks on see küpsustest ja nende poliitika stiili test. Nüüdsed otsused näitavad millise organisatsioonikultuuriga erakonnaga tegu on. Suuri sisemisi vastuolusid EKRE-s väljapoole näidatud ei ole. Kindlasti on seal olnud erimeelsusi, aga see on nüüd esimene, mida näidatakse väljapoole," sõnas poliitikateadlane.

Erakonna kokkuvarisemist Jakobsoni hinnangul ei tule.

Politoloog Tõnis Saarts leiab samuti, et EKRE-s praegu toimuv on erakonna normaalne areng.

"See on sama, mis oli ka Edgar Savisaare Keskerakonnas. Erakond, kes on varem sammunud võidult võidule, siis jääb isolatsiooni. Kui tulevad tagasilöögid, otsitakse süüdlasi, süüdistatakse esimeest ja otsitakse alternatiive, kuidas sellest seisust pääseda," sõnas Saarts.

Erakonnas on kriitikute sõnul eelistatud Helme perekonnanimega
poliitikud ja juhtimisstiil on autoritaarne. Saartsi sõnul on erakonna
liikmed varem sellega rahul olnud.

"Üldiselt paremkonservatiivsete erakondade liikmed aktsepteerivadki autoritaarset juhtimisstiili enam, kui see on tavaks vasakpoolsetes parteides. Samuti on neile enam meelt mööda juhikesksus ja autoriteedikesksus, sest see käib kooskõlas nende üldisemate konservatiivsete väärtustega," ütles Saarts. Et EKRE võiks täielikult laguneda või jaguneda kaheks paremkonservatiivseks parteiks, Saarts väga tõenäoliseks ei pea.