Kaitsevägi plaanib Nursipalu laienemisel raskerelvad elamutest võimalikult kaugele panna
Mürauuringu järgi plaanib kaitsevägi Nursipalu harjutusvälja laiendamisel paigutada raskerelvad elumajadest võimalikult kaugele ning vaadata üle kasutatava laskemoona kogused.
Võru Kandle väikesesse saali kogunes mürauuringu tulemustega tutvuma üle poolesaja inimese, kelle hulgas oli neid, kes kuulasid mürauuringu tulemusi küsimusi esitamata, aga ka neid, kellel oli uuringu tutvustajatele etteheiteid palju, alates sellest, et ürituse toimumise etteteatamise aega peeti liialt lühikeseks, kuni selleni, et kahtluse alla seati algandmete täpsus, mille põhjal mürauuring tehti.
"Me saime teada, et nad on alustanud uurimist, et mingid uuringud on juba tehtud. Neil ei olnud kahjuks aega, et panna neid materjale juba üles eelnevalt, et me oleksime saanud tutvuda. Ja kuna see teavitus jõudis meieni vaid mõned päevad tagasi, siis inimesed, kes leidsid info, tulid kohale. Ilmselt on pikemate koosoleku seeriate algus, vähemalt ma loodan, sest selgust on meil palju rohkem vaja, kui meil seda praegu on," rääkis Antsla valla Lümatu küla elanik Nele.
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) hinnangul andis uuring siiski palju selgust selle kohta, kuidas vähendada Võrumaa elanike jaoks eriti raskerelvade laskmisest tekkivat müra.
"Kui me alustasime modelleerimist näiteks liikursuurtüki pataljoni laskmiste osas, kus on 18 relva, siis müra modelleeringud näitasid, et ilmselgelt need 18 relva on liiga palju. Põhimõtteliselt me oleme otsustanud, et tavapärasel juhul me räägime ikka patareist, kus on kuus relva. Ja laskemoona kogused, mida me laseme, vaatame kindlasti üle," ütles RKIK-i harjutusväljade portfelli juht Elari Kalmaru.
Kaitseväe kinnitusel peetakse kokkulepetest ja seatud piirangutest kinni ka harjutusvälja laienedes – suurekaliibrilistest relvadest ei lasta suvel, öisel ajal ega nädalavahetustel.
"Kui harjutusväli laieneb ja me hakkame siin suuremate üksustega harjutama, siis ilmselgelt tuleb müra juurde, aga seda ei tule niivõrd drastiliselt juurde. Kindlasti kõige suurem relv, mida me plaanime võimalusel tulevikus lasta, on liikursuurtükid. Ülejäänu on kõik teised raskerelvad, millega kohalikud on juba harjunud – miinipildujad, tankitõrje raketiheitjad, raskekuulipildujad. Selles suhtes ei ole midagi uut kohalikele," rääkis 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Mati Tikerpuu.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"