Sel nädalal saatis kaitseminister Hanno Pevkur välja määruse eelnõu toetuste maksmiseks Nursipalu harjutusväljalt tulenevate häirivate mõjude leevendamiseks. Mõjuala ulatus oleneb kasutatavatest relvaliikidest ning neist põhjustatud mürast ja vibratsioonist. Nursipalu harjutusvälja mõjuala on kuni 4000 meetrit harjutusvälja piirist.

Räägitakse kahest tsoonist. Riigi kaitseinvesteeringute keskuse andmetel jääb kuni kahe kilomeetri kaugusele välja piirist Antsla vallas 33, Võru vallas 540 ja Rõuge vallas 158 eluruumi. Kokku on kahe kilomeetri puhvervööndis kokku 771 eluruumi.

Häringutega on mõjutatud inimesed ka kaugemal. Laiem vöönd on nelja kilomeetri paksune ja nii on kahe ja nelja kilomeetri puhvris kokku Antsla vallas kokku 145, Rõuge vallas 303, Võru vallas 1135 ning Võru linnas 1497 eluruumi. Kokku on nelja kilomeetri alas kokku 3080 eluruumi.

Leevendusmeetmeteks on arvestatud kokku 500 000 eurot.

Kaitseministeeriumis valminud eelnõu kohaselt lähtutakse põhimõttest, et eelisjärjekorras aidatakse neid, kes on harjutusalale lähemal ja kes vajavad suuremat abi, et oma elutingimusi parendada.

Kahe kilomeetri tsooni jääb ümber rajatava harjutusala üle 700 elamu, nende hulka kuuluvad paarkümmend kodu Võru külje all asuvas Juba külas.

"Eks seda müra ja kära on kogu aeg, suured paugud ja väikesed paugud, ega rahu palju ei ole," tõdes Järve talu perenaine Küllike Puusepp.

Puusepp on Järve talus elanud 40 aastat, tema abikaasa on seal aga neljandat põlve. Nursipalu laiendus tuleb neile kohe külje alla ja selge on see, et nende 100-aastase talumaja vanad aknad müra kinni ei pea.

"Müra pärast kindlasti akende vahetust oleks vaja. Meil ka vanad puuaknad ja kui paugud käisid, siis meil aknad värisesid ja köögis aknalaual kõik asjad, lillevaasid, purgid klirisesid ja kolisesid. Eks kaitsevall ka aitaks natukene summutada seda müra," rääkis Puusepp.

Eelnõu kohaselt jaguneb müraleevenduste toetus kolmeks. Esimeses järjekorras saavad 100-protsendilist ehk maksimaalselt 8000 euro suurust toetust harjutusalast kuni kahe kilomeetri kaugusel elavad inimesed, kes saavad pensioni, töövõime- või toimetulekutoetust.

"Ma arvan, et me kuulume sinna esimesse gruppi. Pensionärid ja kohe vahetud naabrid oleme. Aknad peaks siis tulema ikka koos paigaldusega, sest oma peaga ei oskagi neid mõõte võtta ja ette panna ja pensionärid ei saagi selle tööga ju hakkama," rääkis Puusepp.

Perekond Sand elab samuti Juba külas. Mäe tallu tulid nad kaks aastat tagasi Pärnust. Parasjagu on kolme lapsega pere rajamas külastajatele mõeldud linnufarmi ning uut kodu.

"Mme teadsime, et me tuleme siia ja me tahame oma kodu siia rajada ja Nursipalu meid selles suhtes ei hirmutanud, et nüüd jätaks asjad pooleli. Me panime ikka kindla sammuga edasi. Jah, need mütsud toimuvad ja mõnikord on need kõvad, aga meie elutegevust need ei häiri," ütles Mäe hobitalu peremees Urmas Sand.

Maja ehitusega alustas pere samal ajal, kui tulid uudised Nursipalu plaanitavast laiendusest. Et tegemist on tundliku piirkonnaga, pidi oma nõusoleku maja ehitamiseks andma ka kaitseministeerium, juhtides tähelepanu, et uue hoone rajamisel tuleb mõelda ka sellele, kuidas leevendada mürahäiringut.

"Need materjalid, need seinad ma panin tegelikult juba suhteliselt ise paika ja akende valikul ma ikkagi tegingi selle valiku, et need kõige paremad võtta juba. Siia vanale majale me panime kolmekordsed aknad. Kahekordseid, meile juba öeldi, ei ole mõtet panna," ütles Sand.

Eelnõu järgi kuulub Sandide pere teise kategooriasse – nad on tööeas ja elavad kahe kilomeetri mõjutsoonis. See tähendab, et nemad saaks toetust 90 protsenti ning omaosalus oleks 10 protsenti.

"Kümme aastat tagasi lubati inimestel akende meedet, siis jäi see tulemata. Aga nüüd on see meede olemas ja valmis ja ma loodan, et selle rakendus on ka positiivine, et inimestel tekib tunne, et neid aidatakse, et nad pole süüdi, et nad elavad siin," sõnas Rõuge vallavanem Britt Vahter.

Vallavanem rõhutas, et olulisem töövõit meetme väljatöötamisel oli võimalikult madal elanike omaosalustasu, mis rakendub ka neile, kes jäävad harjutusala piiridest kahe kuni nelja kilomeetri kaugusele. Nemad saavad toetust 70 protsendi ulatuses ja omaosalus on 30 protsenti.

Samuti saavad toetust küsida korteriühistud. Siin tuleb mängu aga hoopis teine mure. Võru linnas jääb nelja kilomeetri mõjutsooni kõige rohkem eluruume. Kuna toetusraha on üksnes pool miljonit ja seda jagatakse põhimõttel, kus eelisjärjekorras on need, kes asuvad harjutusalale lähemal, siis kaugemal elajatele ei pruugigi raha jaguda.

"Võib-olla see meede tekitabki inimestes esialgu seda frustratsiooni, et saame küll taotleda, aga raha jätkub ainult võib-olla 60 taotlejale. Aga ma usun seda, et kui see esimene piloot on tehtud ja me näeme ära, milline on selle tegelik rakendamine, kuidas see välja tuleb, millised on probleemid, vead, siis riik näeks oma järgmistes eelarvetes ette selle samale elanike meetmele sarnased vahendid iga-aastaselt," rääkis Vahter.

"Kusagilt tuleb alustada. Me alustame selle poole miljoniga, vaatame, kui suur see soov on ja siis saame teha ka otsuseid, kas sinna on vaja täiendavaid vahendeid suunata või mitte. Selles ei tasu väga suurt draamat või probleemi näha, et see summa on pool miljonit, see on ju see, mille me kõige pealt valitsuses heaks kiitsime," selgitas kaitseminister Hanno Pevkur.

Toetuse taotlusvoor peaks avanema suvekuudel. Veel enne seda valmib aga mai lõpuks mürauuring, mille tulemusi ootavad kohalikud elanikud juba pikemat aega.

"Ootaks väga seda mürauuringut, mille järgi saakski siis otsustada, kui pakse neid aknaid on vaja ja üldse, kui palju neist abi on. Võib-olla terve maja hakkab rappuma, kukub katuski sisse. Ei tea midagi, mis tuleb," ütles Puusepp.