Meelis Kiili: ma Kusti Salmi talendist väga lugu ei pea, tema minust ilmselt ka mitte

Kaitseministeeriumi kantsleri ametist lahkumisest teatanud Kusti Salmi sõnul naeruvääristas Reformierakonna endine kaitseväelasest liige teda riigikogu riigikaitsekomisjonis, kui ta käis laskemoona jaoks hädatarvilikust 1,6 miljardist eurost rääkimas. Reformierakondlasest riigikaitsekomisjoni liige Meelis Kiili ütles ERR-ile, et ta ei mäleta, mida ta komisjonis täpselt ütles, kuid tunnistas, et ei pea Salmi talendist väga lugu, sest mehel puuduvad teadmised ja oskused selle ameti jaoks ning et kantsleril peaks olema kindrali ettevalmistus nagu Soomes.
Kusti Salm on viimase paari päeva jooksul väga kriitilisi sõnumeid andnud seoses oma tagasiastumisega ja ütleb, et ta astub tagasi sellepärast, et poliitikud ei ole valmis leidma tarvilikku 1,6 miljardit eurot laskemoona tarbeks. Kuidas teie näete, kas see akuutne vajadus 1,6 miljardiks euroks on tarvilik? Salm ütleb ka, et see on minimaalne, mida vaja.
See 1,6 miljardit... Me peame üksteisega olema ausad, see on ikkagi väga suur raha. Ja me peame väga selgelt aru saama, kust see tuleb ja kuhu see läheb. Ja kas ta on minimaalne vajadus või maksimaalne vajadus, seda me ju alles uurime.
Tuletan meelde, et mõni aeg tagasi, see oli küll eelmises koosseisus, kus lubati 2,6 protsendiga kaitsta ära mitte ainult Eesti, vaid kogu regioon. Meie jaoks on vaja olukorras selgust, kust see raha tuleb, kuhu see raha läheb ja millised on mõjud ühiskonnale.
Seetõttu tuleval esmaspäeval kohtub riigikaitsekomisjon uuesti kaitseministri ja kaitseministeeriumi ametnikega. Et viimasel kohtumisel ei tehtud ju mitte mingisugust otsust. Me võtsime selle teadmiseks, meile anti ülevaade. Need väited on tõenäoliselt Kusti Salmi interpretatsioon. Otsust pole.
Kui ma nüüd õigesti tema sõnu vahendan, siis Kusti Salm ütles, et teda seal riigikaitsekomisjonis suisa mõnitati. Ta vist viitaski teile, et just teie olla naljaks teinud Salmi arvutusi ja öelnud, et selle 1,6 miljardi taga ei ole realistlikku arvutust. Kas see 1,6 miljardit on siis nii-öelda mingi kuri konstant ja laest võetud? Mis teie mure sellega seoses oli?
See on küll huvitav. Ma ise ei suuda seda meenutada, et ma oleks seal nalja heitnud. Ja kas ma seal üldse sõna võtsin? Seda ma ka ei suuda praegu meenutada.
Aga kas ta on kuri konstant? Ma tänasin neid selle üsna hästi koostatud operatsiooni analüüsi eest, mida Eestis harva tehakse. Aga see operatsiooni analüüs põhimõtteliselt kajastab lahinguruumi olukorda Ukrainas, mis tähendab seda, et Vene relvajõudude ja Ukraina relvajõudude vahelist konflikti. Ja see on nüüd pandud numbritesse ja see on hästi tehtud.
Aga meie jaoks on oluline, et me paneksime numbritesse ka hüpoteetilise võimaluse Vene relvajõudude konfliktist NATO-ga. Millised on need esimese, teise, kolmanda, neljanda järgu mõjud. Ja ma tahaks, et ka neid arvestama hakatakse.
Nalja ma tõepoolest ei heitnud. Aga see ei ole ju ka saladus muidugi, et ega ma Kusti Salmi talendist väga lugu ei pea. Tema ilmselt minust ka mitte. Nii et selles ei ole ju midagi üllatavat.
Miks te ei pea? Te olete mõlemad ju riigikaitse valdkonnas nii palju kokku puutunud – teie oma ametis, tema oma ametis? Mul on alati tunne, et Eesti riigikaitse võimeloojate või mõtlejate kogukond on nõnda väike ja selline sarnaselt mõtlevate sõprade pere. Miks te üksteise talendist lugu ei pea?
Talent peab tähendama seda, et talent peab ennast ära tõestama. Talent tähendab seda, et tal on olemas kompetentsid vastavale ametikohale ja vastavale juhtimistasandile. Ja see on minu hinnang, teised hindavad tõenäoliselt erinevalt, aga minu hinnangul ei vasta Kusti Salmi ettevalmistus ega teadmised lihtsalt sellele kantsleri ametikohale.
See on ka see, miks me oleme riigikaitsekomisjonis pidevalt rõhutanud, et valitsemisala juhtimist peab teostama inimene, kes tunneb süsteemi süviti. Näiteks Soomes esitatakse kantslerile nõue, et tal on ka kindrali ettevalmistus, et ta on reservis olev kindral. Ma ei pretendeeri sajaprotsendilise tõele, aga see on diskussiooni ja debati küsimus.
Kas see on teie ootus ka siis uuele kaitseministeeriumi kantslerile, et ta tuleks kaitseväe süsteemist?
Minu ootus oleks selline, et ta tunneks kaitseväe süsteemi. Et tal oleks praktiline kogemus. Aga jälle – riigikaitsekomisjonil siin rolli ei ole. Riigikaitsekomisjon võib küll arutada ja nõu anda, aga meil siin rolli ei ole, erinevalt kaitseväe juhatajast. See on ministri otsus.
Te kirjeldasite, et kaitseministeeriumi esitatud operatsiooni analüüs võttis Eesti võimaliku laskemoona kulu arvestades arvesse seda olukorrapilti, mis on praegu Ukraina ja Venemaa vahelises sõjas. Aga peaks arvesse võtma potentsiaalset olukorra pilti, mis oleks NATO ja Venemaa vahelises sõjas. Kui ma nüüd sellist hüpoteetilist olukorda ette kujutan, siis seal need numbrid oleksid tegelikult ju palju suuremad kui 1,6 miljardit. Kas ei oleks?
Me ei saa ju rääkida ainult numbritest, me peame rääkima sellest, milline on Ukraina ja Vene sõda. Seal üks suur nõukogude pärandiga vägi sõdib väiksema nõukogude pärandiga väega, kellel on antud teatud hulk lääne tehnoloogiat või tehnikat.
Me räägime konfliktist, mis katab merd, maad, õhku, kosmost. Ja NATO-l on selge ülekaal merel, õhus ja kosmoses. Ja tegelikult ka minu viimane kogemus NATO staabist ütleb seda, et uus väemudel ja uued regionaalplaanid on üsna hästi koostatud. Ja NATO vägede ülemjuhataja on oma kontseptsioonid ja tegevused ikkagi väga selgelt läbi mõelnud ja arutanud. Need on kaks erinevat operatsioonipilti, millega me peame vaatama.
NATO-s on teatud ju väevõime protsessid, näiteks võimearenduse programm ja projekt, kus siis riikidele on võetud ja antud võime eesmärgid. Et need on üle vaadatud, need on korrigeeritud ja mul on alus arvata, et kõik riigid ka viivad ennast nende võime eesmärkidega kooskõlla.
Ma ei hakka siin rääkima sellest, kui palju midagi maksab, sest ma tõepoolest ei tea seda.
Oluline ongi see, kui kaugel meie oleme praegu sellest samast meile seatud võime eesmärgist. Kas me oleme sellest siis nõnda kaugel, kui saab arvutada 1,6 miljardiks euroks või on kaitseministeerium seadnud meile kõrgema võime eesmärgi kui seesama NATO kaitseplaanid?
Ei, ma seda ei väida nüüd, et kas nad on väiksemad või kõrgemad. Minu väide on lihtsalt see, et me ei ole ju öelnud ei. Minu väide on see, et me peame väga selgelt aru saama, kuhu see raha läheb, milline on see sihtotstarve. See on nii suur raha, et siin on ühine vastutus. Meie ühine vastutus, et me selle raha kulutame õigesti ja hästi. Ja neid kalkulatsioone ja arvestusi ei tehta ju üleöö. Nii et küsime, arutame ja kui see vastab meie vajadustele, siis tuleb see raha leida. Nii lihtne see ongi.
Mulle on jäänud mulje, need arvutused ja tabelid on olemas. Enam-vähem mürsu täpsusega teatakse, mida osta tahetakse.
Need on kaks iseasja. Me räägime operatsioonianalüüsist ja see nüüd on tõesti tehtud, hästi tehtud. Aga nagu ma ka ütlesin, see vajab veel täiendamist, et see algoritm ei ole veel täielik.
Aga mis vastuse te saite, kui kirjeldasite, mille poolest seda operatsiooni analüüsi peaks n-ö keskkonnakohastama.
Ei. Antud juhul me võtsime teadmiseks nende analüüsi ja nii palju ma küll mäletan, et me tõepoolest kiitsime seda analüüsi. Aga nüüd on aeg olnud arutada ja nüüd läheme uuesti seda debati arutelu tegema. Sest nii suurt eelarvelist kohustust ju niisama ei leia. Me tahame, et asi oleks hästi läbimõeldud, kalkuleeritud ja otstarbekohane. Muud mitte.
Toimetaja: Urmet Kook