"Me oleme seda ajakirjandusest lugenud ja selle pealt oleme küsinud nii Kusti Salmilt kui [kaitseväe juhatajalt Martin] Heremilt ja rahandusminister on istunud maas, et panna seda plaani paika, kuidas seda laskemoona soetada. Aga me ei ole seda … nad ei ole ametlikult selle ettepanekuga tulnud, et saaks öelda, et keegi oli vastu. Ei olnud! Pole olnud sellist arutelu, pole olnud!" ütles Kallas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Kallas (Reformierakond) ning välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ja siseminister Lauri Läänemets (SDE) kommenteerisid pressikonverentsil kolmapäeval oma tagasiastumisest teatanud Salmi kriitikat poliitikute suunas, kes tema sõnul viivitavad 1,6 miljardi eraldamisega kaitseväele eluliselt vajaliku tulejõu suurendamiseks.

Kallas kirjeldas, kuidas valitsus on suurendanud kaitsekulutusi ning pole kunagi kaitseministeeriumi taotlusi tagasi lükanud. Samas rääkis ta ka riigieelarve keerulisest olukorrast ning ühiskonna vastuseisust maksutõusudele. Täiendav 1,6 miljardit tähendab rohkem kui viiekordset automaksu, viitas peaminister.

"Ma tahan öelda seda, et me oleme kõigisse kaitsevajadustesse suhtunud äärmise tõsidusega ja sellest ma ainult ei räägi, vaid ma näitan teile numbreid, kuidas see raha on tulnud iga kord, kui nad on küsinud. Seetõttu ma tunnen tõepoolest, et need süüdistused on tegelikult üle võlli ja ma ei saa aru, miks neid tehakse. Me ei ole seda 1,6 miljardi asja saanud arutada, et küsida neid samu küsimusi," ütles Kallas.

Peaminister rõhutas ka seda, et ametnikud ei saa otsuseid teha, vaid neid teevad rahva poolt valitud poliitikud.

"Meil on seadustega paika pandud, kuidas otsuseid teeme ja see on niimoodi, et paraku teevad otsuseid poliitikud. Näiteks kaitseväe juhataja otsus on seadusega ette nähtud [selliselt], et kaitseminister tuleb ettepanekuga valitsusse, valitsus otsustab ja kaitseminister kuulab ära ka riigikaitsekomisjoni arvamuse selles osas. See ei ole kantsleri otsus, kuigi tal on oma valikud siin kindlasti, vaid see on poliitikute otsus. Kui tahad poliitikas olla, neid otsuseid teha, siis pead ka valimistel kandideerima. Niimoodi on seadustes ette nähtud. Loomulikult me töötame ametnikega väga tihedalt koos, me kuulame neid nõuandeid, me võtame seda kõike arvesse. Aga kui seadustes on ette nähtud, et niimoodi on otsuste tegemise protsess, siis niimoodi see otsuste tegemise protsess paraku on," rääkis Kallas.

Tsahkna ja Läänemets kaitsesid Kallast

Välisminister ja Eesti200 esimees Tsahkna tõi esile selle, mis Eesti on juba teinud, rääkis riigikaitsemaksust ja kaitsevõlakirjadest ning rõhutas Euroopa riikide vahelise solidaarsuse vajadust kaitsekulude katmisel.

"Mis kaitsesse puudutab, siis ma ei tea neid detaile täpselt, kui me räägime Kusti Salmist, miks üks või teine inimene otsustanud töölt lahkuda või oma kriitikat väljendada, aga mida ma võin öelda ja siin on peaministril õigus: see valitsus tõesti ei vääri neid süüdistusi, et me pole teinud kaitse rahastamiseks mitte midagi," ütles Tsahkna.

"See, et me oleme suutnud selles raskes majanduslikus olukorras kahekordistada kaitseinvesteeringuid, -kulutusi, see, et me oleme tõstnud üle kolme protsendi SKP-st kaitsekulutused; see, et me teeme rohkem tegelikult kui väga paljud teised riigid, sest SKP number on aus number, see näitab koormust majandusele ja ühiskonnale. Ja meil ei ole ju plaani, et me nüüd enam mitte midagi ei tee. Me ju otsime pidevalt võimalusi," rääkis välisminister.

Tsahkna sõnul teeb Eesti Euroopa Liidus selgitustööd, et kaitsekulud ei oleks ainult piiririikide - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome - maksumaksjate koormus.

"See peab olema Euroopa Liidu teema. 100 miljardit Euroopa kaitsevõlakirju on see, mis annaks meile tegelikult võimaluse lähimatel aastatel investeerida just nimelt laskemoona võimekusse, õhukaitsesse ja nii edasi," märkis ta.

Lisaks võiks kaitseinvesteeringud võtta välja Euroopa Liidu eelarvereeglite alt, mitte arvestada neid eelarvepuudujääki, mis ei tohi ületada kolme protsenti, rõhutas Tsahkna.

"Nii et seda valitsust ei ole minu arvates õiglane süüdistada, et me ei tee riigikaitses piisavalt. Kõik me saame aru, et riik vajab rohkem laskemoona. See plaan, mille on välja käinud kaitseväe juhataja – me saame kõik sellest aru, et see on vajalik ja me teeme selle nimel tööd, et seda saavutada. Aga on olemas tõesti mingi reaalsushetk. Ja ma tõesti loodan, et see debatt ei lähe sinna, vaid klaaritakse ära mingid muud probleemid, mis võib-olla on ühe või teise inimese lahkumise taga," lõpetas Tsahkna.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Läänemets ütles, et SDE-ga pole kaitseinvesteeringute teemal kaitseministeerium ühendust võtnud, aga erakond palus teemat selgitama koindral Heremi.

"Ma arvan, et see on väga oluline, väga loogiline asi ja ma olen ka meedias seda juba aprillikuust kommenteerinud, et sotsiaaldemokraatide seisukohast see küsimus tuleks ära teha. Lihtsalt küsimus on nüüd ajahorisondis, sammudes, kuidas," rääkis Läänemets.

Samas tõi ta esile ka muude valdkondade rahavajadused ning rõhutas, et see kõik viiks ikkagi maksumuudatusteni.

"Lõppkokkuvõttes me peame aru saama, et selle jaoks on vaja raha ja ilmselgelt on maksumuudatusi vaja teha – see eeldab maksutõuse. Isegi kui me teeme võlakirju, võtame laenu, siis seda kõike peab tagasi maksma. Vastasel juhul me teeme riigieelarve auku ainult suuremaks," rääkis SDE esimees. "Ehk siis ka see opositsiooni kriitika - olen peaministriga täiesti nõus – on suhteliselt huvitav, kus kohas öeldakse, et ühtegi maksumuudatust teha ei tohi, aga riigile võiks oluliselt suuremaid kulutusi peale võtta."