Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tuli ametist lahkudes välja kriitikaga, et valitsus ei ole Eesti kaitsevõime arendamiseks piisavalt teinud – alates 1,6 miljardist eurost, mis oleks hädavajalik minimaalne summa laskemoonavarude täiendamiseks.

Peaminister Kaja Kallas (RE) tõrjus kriitikat, öeldes, et temaga pole rahavajadust arutatudki.

"Nad ei ole ametlikult selle ettepanekuga tulnud, et saaks öelda, et keegi oli vastu. Ei olnud. Pole olnud sellist arutelu. Pole olnud," sõnas peaminister.

Opositsioonierakonna Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul peaminister valetab.

"Peaminister valetas Eesti rahvale näkku selleks, et varjata oma valitsuse riigikaitsealast tegematajätmist. Ma tean kindlalt, et kaitseväe juhataja sõjalises nõuandes olid need ettepanekud juba aasta tagasi sees ja valitsus lükkas need tagasi. Minu veendumus on, et peaminister ei saa küll oma ametis sellisel moel jätkata," rääkis Reinsalu.

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) põhjendab peaministri väljaöeldut selgitusega, et rahasüsti vajadust on arutatud küll ministrite tasemel, kuid mitte kogu valitsusega.

"Loomulikult mina pean arutama seda rahandusministriga juba varem, nii et me kahekesi oleme seda arutanud varem, millised need võimalused võiksid olla. Selles mõttes on see igati korrektne. Valitsuse tasandil veel ei ole seda lauale pandud," ütles Pevkur.

Peaministri hinnangul tuleb ühiskonda vaadata tervikuna, kus raha vajavad ka teised valdkonnad ja vastuseis maksutõusudele on suur.

"1,6 miljardit tähendab tegelikult viiekordset, rohkemakordset automaksu. Need samad inimesed, kes ütlevad, et peab panema sinna nii palju raha, on samal ajal nende maksutõusude vastu," ütles Kallas.

"Ilmselgelt on vaja maksumuudatusi teha, see eeldab maksutõuse. Meie arvates tulebki. Jõukamad inimesed peaksidki rohkem sellesse panustama. Need, kellel on rohkem finantsvarasid, kellel on palju kinnisvara," sõnas siseminister, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.

"Me räägime näiteks Eesti 200 poolt ka seda, et võib-olla mingisuguste konkreetsete vajaduste, näiteks laskemoona võtmes emiteerida võlakirju, kaitsevõlakirju," ütles välisminister, Eesti 200 esimees Margus Tsahkna.

Opositsioonipoliitikute hinnangul on raha leidmine aga jätkuvalt tahtes kinni.

"See rahaline eraldis tuleb leida. Tuleb võtta ühekordne riigikaitselaen ja ongi kogu lugu," märkis Reinsalu.

"Loomulikult on erinevaid variante. Pangamaks julgeolekumaksuna stabiilse finantskeskkonna heaks, nii et see määrataks kindel summa aastas, mida Eesti kõik litsentsi omavad pangad maksaks oma turuosa järgi," tõi riigikaitsekomisjoni aseesimees, EKRE fraktsiooni liige Leo Kunnas näite.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme kindralmajor reservis Meelis Kiili (RE) sõnul aga puudub praegu analüüs, kas enam kui miljardit eurot riigikaitsesse tõepoolest vaja on.

"Kas on vaja just 1,6 miljardit, seda me ei tea ju. Me ju tegelikult seda alles analüüsime. Ega keegi pole öelnud, et seda ei anta, aga keegi pole ka öelnud, et see antakse," sõnas Kiili.

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) ütles, et kaitse vajab alati lisaraha, kuid Salm ei suutnud veenvalt tõestada, miks just 1,6 miljardit.

"Kusti Salm ise tunnistas, et ta kukkus läbi ja ilmselt ta kukkuski läbi, sest ta ei suutnud adekvaatselt põhjendada seda vajadust otsustajate. Mina ei saanud sellisel detailsusel ja täpsuse astmel selgitusi, kust see 1,6 miljardit täpselt tuleb. See on ka tähtis selgeks teha, mis summast me üldse räägime: kas see on 1,2, 1,3 või 1,6," rääkis Stoicescu.

Valitsus arutab riigikaitse rahavajadust septembris.