"See [kaitse]kontseptsiooni ümbermõtestamine tekkis tegelikult ju 2022. aastal, enne NATO Madridi tippkohtumist," ütles Laanet.

"Kui varasemalt oli mõte, et juhul kui näiteks Venemaa ründab Eestit, Venemaa väed sisenevad Eesti territooriumile ja algab sõda, siis Eesti koos liitlastega alustab vastutegevusega ja püüab neid vägesid välja lüüa. Aga tänane kontseptuaalne muudatus on see, et me kaitseme põhimõtteliselt igat tolli Eestimaast. Ja kui me nüüd sammukesega veel edasi läheme, siis me teeme kõik selleks, et Vene väed ei saaks ja ei tahaks tulla Eesti territooriumile. Mis tähendab seda, et me arendame suuremat ja kaugemale ulatuvat tulevõimekust," rääkis Laanet.

"Sellel on kaks eesmärki:  juhul kui plaanitakse rünnata ja see on meil eelinfona teada, kui see otsustav samm tehakse, saaksime rünnata juba kaugemal Venemaal asuvaid vägesid. Ja teine pool on loomulikult see, et kui Vene Föderatsiooni juhtkond näeb, et Eesti on võimeline selliseks kaitsetegevuseks, siis see on väga tugev heidutuselement ja kindlasti paneb kaalukausile selle, et kas on mõtet Eestit rünnata, kui enda kahjud võivad olla piisavalt suured. Seal on see vahe," selgitas ta.

Laanet ütles ka, et asendas 9. mail toimunud riigikogu riigikaitsekomisjoni istungil Kristo Enn Vagat ja seal ei jäänud talle küll nii negatiivset muljet, nagu seda kirjeldas kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, kes kolmapäeval teatas ametist lahkumisest. Küll aga olevat komisjoni liikmetele olnud uus kontseptsioon üllatuseks.

"Mulle jäi arusaam, et vähemalt enamus, ma ei tea, kas kõik, aga enamus nendest riigikaitsekomisjoni liikmetest nägid seda uut kaitsekontseptsiooni, mida esitles tänane kaitseväe juhataja koos kaitseministeeriumi kantsleriga, esimest korda," rääkis ta.

"Minule ei jäänud küll arusaama, et keegi oleks vaielnud sellele kontseptsioonile vastu. Seal avaldati küll erinevaid arvamusi, kuidas kõige paremini Eestit kaitsta, kui palju oleks seal liitlaste rolli või kui palju meie iseseisvat kaitsevõimet peaks olema ja nii edasi. Aga sellist tunnetust mulle nagu küll ei jäänud, et oleks nüüd olnud selge vastuseis, et me ei peaks tegema sammu selleks, et Eestit paremini kaitsta, leida kusagilt Eesti maksumaksjate käest lähiaastatel suurusjärgus 1,6 miljardit eurot. Mul ei jäänud sellist tunnetust," kinnitas ta.

Küsimusele vaenlase kaugemalt mõjutamise võime loomiseks vajaliku 1,6 miljardi euro leidmise kohta ütles Laanet, sellega Reformierakonna finantsvaldkonna eksperdid tegelevad.

"Jah, me vajame sinna kindlasti oluliselt rohkem lisaraha. Meie Reformierakonna fraktsiooni ja erakonna juhtkonna rahandusspetsialistid tegelevad sellega, kuidas oleks võimalik lisaraha leida, mis oleks kõige mõistlikum riigieelarvelises vaates ja kuidas oleksid Eesti maksumaksjad ka valmis seda panust andma. Nii et ma usun, et lähinädalatel on meie erakonna finantsspetsialistid selle ettepanekuga välja tulemas," rääkis ta.

Tema hinnangul oleks ka Eesti inimesed sellisteks lisakulutusteks valmis.

"Küsimus on ju selles, kas Eesti inimene on nõus andma rohkem raha riigikaitseks ja minu tunnetus on see, et Eesti inimene on rohkem nõus andma raha oma taskust. Kas see on pikaajaline periood või lühikene periood, see on kokkuleppe ja arutelu küsimus. Millises vormis ta on, kas ta on maksu näol või on ta võlakirja näol või millises vormis ta välja hakkab nägema, see on nüüd jälle finantsspetsialistide töö välja arvutada. Aga see, et inimeste soov ja tahe on täna rohkem panustada, on ju täiesti selge. Ja seda arvesse võttes on vähemalt meil mõte selge, et seda tuleb teha ja küsimus on, kuidas seda täpselt teha ja see peaks olema ka lähinädalatel selge," rõhutas Laanet.