Aastatel 2012 kuni 2017 president olnud Hollande lahkus ametist rekordmadala toetusega ja Sotsialistliku Partei juhtkond on tema suhtes kahtleval seisukohal praegugi.

Samas on talle saanud osaks võrdlemisi suur meediatähelepanu nädalatel enne president Emmanuel Macroni ootamatut teadet erakorraliste valimiste korraldamisest seoses parempopulistide tugeva tulemusega eurovalimistel.

Hollande teatas, et kandideerib parlamenti Corrèze'i departemangus vasakpoolse valimisliidu Uus Rahvarinne nimekirjas. Liitu kuuluvad sotsialistid, vasakpopulistid, rohelised ja kommunistid.

"Erakorraline otsus erakorralise olukorra jaoks," ütles Hollande ajakirjanikele departemangu pealinnas Tulle'is oma tagasituleku kohta.

Ta avaldas toetust uuele vasakkoalitsioonile ja rõhutas, et kõik peavad tegema oma osa tagamaks, et paremäärmuslased Prantsusmaal võimule ei tule.

Hollande ei ole esimene president, kes Élysée paleest lahkumise järel parlamenti kandideerib. Aastal 1984, kolm aastat pärast allajäämist François Mitterrandile presidendivalimistel, valiti Puy de Dôme'i departemangu rahvasaadikuks Valéry Giscard d'Estaing.

Sotsialistliku Partei ametlik reaktsioon Hollande'i teatele oli jahe. Erakonna valimiskomisjoni juht Pierre Jouvet teatas vaid, et tema kandidatuur võetakse teatavaks.

Üks nimetuks jääda soovinud kõrge parteiliige ütles aga, et juhtkond on uudisest löödud ja sedastas: "Me ütlesime, et tahame kõige laiemat võimalikku vasaktiiba."

Valimiste esimene voor peetakse 30. juunil ja teine 7. juulil.