EL-i 27 liidrit kogunevad neljapäeval Brüsselis otsustavale tippkohtumisele, kus Ursula von der Leyen vajab nende toetust, et kindlustada teine ametiaeg komisjoni presidendina. Mitmed riigid, ka Prantsusmaa ja Itaalia, on viidanud sellele, et nende toetus on seotud järgmise komisjoni portfellide jaotusega.

Prantsuse president Emmanuel Macron ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni on tülis, kuna mõlemad tahavad sama ametikohta oma riigile, märgib ajaleht. Tegu oleks komisjoni asepresidendiga, kes vastutab kaubanduse, konkurentsi ja tööstuspoliitika eest.

"Peamine probleem, mis meil praegu tippametikohtadega on, on see, et Meloni ja Macron tahavad tõenäoliselt mõlemad järgmise komisjoni samu portfelle," ütles prantsuse ajakirja Le Grand Continent juht Gilles Gressani. "Nad tahavad kindlasti näida järgmise etapi liidritena ja samal ajal on nad mõlemad üsna haprad," lisas ta, viidates Macroni kaotusele oma paremrivaalidele Euroopa Parlamendi valimistel eelmisel kuul, mis ajendas teda korraldama erakorralisi riiklikke valimisi, ja Meloni eiramisele EL-i liidrite kogunemisel pärast neid valimisi.

Von der Leyeni tsentristlik Euroopa Rahvapartei võitis enim kohti. Tsentristlikud sotsialistid ja demokraadid tulid teisele kohale ja pakkusid välja Portugali endise peaministri Antonio Costa Euroopa Ülemkogu järgmise presidendina, samas kui Eesti peaminister Kaja Kallas, kes kuulub Macroni liberaalsesse Renew gruppi, on järgmise EL-i kõrge välisesindaja koha favoriit.

Kuid lisaks nende kolme tippameti kokkuleppimisele kaaluvad EL-i liidrid keerulist komisjonide ametisse nimetamise maatriksit, mis peab rahuldama parteide kuuluvust, geograafilist tasakaalu ja toorest poliitilist mõjuvõimu.

Portfellide jaotamine on ametlikult von der Leyeni eesõigus, kuid praktikas on see diplomaatilise käesurumise ja poliitiliste teenete tulemus.

Meloni, kes on parempoolse Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) parteipere president, on nõudnud, et tema partei tugev esinemine valimistel – lisaks Itaalia mõjukusele bloki suuruselt kolmanda majandusena – kajastuks ametikohtade läbirääkimistel. Ta ütles end ootavat, et Itaaliat tunnustataks vääriliselt portfellidega, mille üle moodustatav komisjon arutatama hakkab.

Itaalia ametnikud on ära märkinud kaubanduse ja konkurentsi – valdkonnad, kus Brüsselil on ainupädevus – samuti bloki ühiseelarve ja tööstuse valdkonna.

Need on suures osas samad valdkonnad, mida Prantsusmaa ihaldab.

Prantsusmaa on huvitatud komisjoni kõrgemast ametist, millel on võim kontrollida poliitika ja rahanduse hoobasid, et rakendada tööstuspoliitikat, ütles läbirääkimistega kursis olev diplomaat.

Kaitse, mis hakkab EL-is üha tähtsamaks muutuma, mille jaoks von der Leyen on lubanud luua spetsiaalse ametikoha, võiks olla osa tööstusstrateegiast, mida selline ametikoht kontrollib.

Prantsusmaa praegune volinik Thierry Breton vastutab tööstuspoliitika, sealhulgas kaitse eest oma ühtse turu portfelli osana.

Kumbki riik ei soovi majandusvoliniku ametikohta, mis on praegu Itaalia käes ja mida Prantsusmaa hoidis aastatel 2014–2019. See ametikoht jälgib vastavust EL-i võla- ja puudujäägireeglitele, mida mõlemad riigid rikuvad.

Mõlemal riigi majandus on suurtes võlgades, tööstusbaas väheneb ja elanikkond vananeb. Nende huvid kattuvad sageli poliitikaküsimustes alates bloki eelarvereeglite reformimisest kuni suurte Euroopa ettevõtete ühendamiste lubamiseni. Kuid viimase kahe aasta jooksul on nende juhtide kahepoolsed suhted halvenenud.

Meloni süüdistas Macroni hiljutisel G7 tippkohtumisel valimiskampaania tegemises, samas kui Prantsusmaa andis rüütliseisuse prominentsele Itaalia kirjanikule, kes on avalikult süüdistanud Melonit tsensuuris.

"Nad on valinud teineteise oma peamiseks vastaseks," ütles Gressani.