Madison põhjendas sotsiaalmeedias tehtud postituses fraktsioonivahetust sellega, et tema senise saadikurühma baasil moodustatakse uus rühm, kuhu kuuluvate parteide vaated on küll näiteks migratsiooni või rohepöörde osas temaga sarnased, "kuid samas Venemaa teemal oleme täiesti teises maailmas".

Neljapäeval ERR-iga rääkides rõhutas ta ka seda, et ID baasil moodustatava saadikurühma Euroopa Patrioodid loojad ei arvestanud üldse väiksemate riikide huvidega ning olid otsused ilma teistega konsulteerimata ära teinud.

Samas meenutasid mitu ERR-iga rääkinud inimest, kes tunnevad Euroopa Parlamendi siseelu lähemalt, et ID fraktsiooni suhtes kehtis eelmises parlamendikoosseisus sisuliselt poliitiline isolatsioon ehk nn sanitaarkordon, mistõttu selle saadikud ei saanud olulisi kohti parlamendi struktuurides, komisjonide ja delegatsioonide eesotsas. Eeldatavasti hakkaks sarnane režiim kehtima ka ID või selle baasil või ka kõrvale loodava Euroopa Patriootide saadikurühma suhtes. Taolist hoiakut on põhjendatud esmajoones sellega, et ID oli olemuslikult Euroopa Liidu vastu, seda erinevalt näiteks vasakäärmuslastest, kes küll võisid samuti esitada mittekonventsionaalseid seisukohti, kuid ei seadnud EL-i vajalikkust kahtluse alla.

Teist ja viisakamaks peetavat parempoolset saadikurühma, ECR-i, europarlamendis selliselt ei koheldud ning uuesti Euroopa Komisjoni presidendiks pürgiv Ursula von der Leyen, kes on Euroopa Rahvapartei (EPP) liige, on isegi väljendanud huvi saada ECR-ist toetust tema ametisse kinnitamise hääletusel.

"Ega ta otseselt vale ei ole," tõdes Madison ERR-iga rääkides, kuid viitas sellele, et 2019. aastal kehtestatud sanitaarkordon ID ümber siiski murenes aja jooksul.

Fraktsiooni vahetamist põhjendades tõi ta samas esile, et ECR-is on ka Põlissoomlased ja Rootsi Demokraadid ning EKRE sõsarpartei Lätist, millega tal on ammused soojad suhted. "Arvestades praegust julgeolekuolukorda, on oluline olla koos meie regiooni parteidega," rõhutas ta.

Madisoni ootamatu fraktsioonivahetus – alles esmaspäeval oli ta ERR-ile öelnud, et jätkab ID-s – lähtus ka sellest, et neljapäevaks olid parlamendi poliitilised jõud seadnud oma sisemise kokkuleppega mitteametliku tähtaja, millest alates hakkavad paika panema Euroopa Parlamendi uue koosseisu juhtkohti – parlamendi aseesimeeste, komisjonide ja delegatsioonide positsioone. Kuna see toimub lähtuvalt fraktsioonide suurusest ka Eesti valimistel kasutatava d'Hondti jagajate meetodil, on fraktsiooni liikmete arvul suur tähtsus.

Paremas servas valitseb segadus

Euroopa Parlamendi paremapoolsete seas, kes ECR-iga liitunud ei ole, valitseb aga segadus ning praegu pole selge, mitu fraktsiooni paremäärmuslastest üldse moodustub.

Väidetavalt võib ID fraktsioon üldse tegevuse lõpetada ning selle baasil luuakse Euroopa Patriootide saadikurühm, millest teatasid nädalavahetusel Ungari peaminister Viktor Orban, kes juhib parteid Fidesz, Austria Vabaduspartei juht Herbert Kickl ja Tšehhi endine peaminister Andrej Babišiga oma parteiga ANO.

Need kolm parteid saavad raskusteta kokku vajalikud 23 saadikut, mis on üks eeltingimus fraktsiooni moodustamiseks, aga vajavad lisaks liikmeid veel vähemalt neljast riigist, kuna teine eeldus saadikurühma moodustamiseks on, et see peab ühendama vähemalt veerandi ehk seitsme EL-i riigi esindajaid. Euroopa Patrioodid on viimastel päevadel sellele eesmärgile küll lähenenud, kui nendega ühinemisest on teatanud Portugali partei Chega ning oma huvi on väljendanud ka Itaalia partei Lega liider Matteo Salvini, kirjutas neljapäeval väljaanne EUobserver. Lega ei ole siiski veel ametlikult teatanud ID-st lahkumisest. Euroopa Patrioodid loodavad, et nendega ühineb ka seni ID fraktsiooni kuulunud Marine Le Peni juhitav Rahvuslik Liikumine (RN) Prantsusmaalt. Selle tuules liituksid ilmselt ka Belgia flaamide partei Flaami Huvi ja Hollandi Vabaduspartei (PVV).

Paremservas valitsevast segadusest annab tunnistust ka see, et kui algul oleks pidanud ID saadikurühma esimene koosolek toimuma neljapäeval, siis nüüd lükati see esmaspäevale, 8. juulile. Samal päeval peavad oma avaistungi ka Euroopa Patrioodid, rääkis EUobserverile Brüsseli Vaba Ülikooli poliitikateaduste professor Dave Sinardet.

Selle üheks põhjuseks peetakse pühapäeval toimuvaid Prantsusmaa parlamendivalimiste teist vooru, kus Marine Le Pen loodab ajaloolist võitu. "Nad ei taha ilmselt mõjutada Prantsusmaa valimiskampaaniat selliste otsustega. Aga ma ei usu, et nad pole juba oma otsust teinud," kommenteeris Sinardet EUobserverile.

Suurimaks kaotajaks võib aga praegusel toolide ümbermängimisel osutuda paremparteide seas Alternatiiv Saksamaale (AfD), mis visati eelmise parlamendikoosseisu lõpus Le Peni nõudmisel ID-st välja ning kui Orban sooviks teda oma Euroopa Patriootide saadikurühma kutsuda, siis sellele oleksid prantslased vastu.

Kuna märke edusammudest veelgi parempoolsema saadikurühma Suveräänsus moodustamiseks, kuhu kuuluksid Bulgaaria ja Rumeenia paremäärmuslikud parteid, ei ole, võib juhtuda, et AfD jääbki fraktsioonideväliseks poliitiliseks jõuks, tõdes EUobserver.

Euroopa Parlamendi avaistung toimub 16. juulil.