Reedeõhtusel viimasel debatil enne pühapäevaseid valimisi olid 15 valimisnimekirja liidrist kohal 14 ja põhiteemaks jätkuvalt julgeolek.

"Peamine teema meie valimistel on Venemaa ja sõjaoht. Julgeolekuküsimused on kõige tähtsamad ja see oli ka selle debati peamine teema," sõnas Leedu rahvusringhäälingu LRT ajakirjanik Guoda Peciulyte.

Kuigi ametisolev valitsus on teinud palju Ukraina toetamiseks ja suurendanud kaitsekulutusi ning ühtlasi on Leedu majandus kasvamas ja leedulaste sissetulekud on kasvanud inflatsioonist kiiremini, tahavad leedulased siiski võimu vahetust.

Viimaste arvamusküsitluste järgi liiguvad valimisvõidu suunas 18-protsendilise toetusega sotsiaaldemokraadid. Praegust valitsuse juhtparteid Isamaaliitu ehk Kristlikke Demokraate toetab üheksa protsenti valijatest.

"Meil on Leedus see probleem, et me soovime midagi uut iga nelja aasta tagant, nii et küsimus ei olegi nii palju sotsiaaldemokraatides kui milleski uues. Ja nad räägivad palju inimestest, nende hakkamasaamisest, palkadest, pensionitest ja nii edasi. Vahel inimesed tunnevad end unustatuna. Nad mõtlevad, et me oleme pannud nii palju raha ja kõike Ukraina aitamisele ja nüüd on meie aeg olla uue valitsuse tähelepanu keskmes," selgitas Peciulyte.

Näiteks räägivad sotsiaaldemokraadid arstiabi korraldusest ja kättesaadavusest.

Sotsiaaldemokraatide võimule tõustes jääb Leedu välispoliitiline suund laias laastus samaks ja riigikaitse tugevdamine on ka nende jaoks tähtis. Kaitsekulud moodustavad praegu 3,2 protsenti Leedu sisemajanduse koguproduktist.

ERR küsis, kas kaitsekulude suurendamiseks kavandavad sotsiaaldemokraadid maksutõuse.

"Eestil on sellega päris halb kogemus, nii palju kui meie teame. Aga selleks on vaja kombineerida veidi makse ja veidi valitsusel laenu võtta. Lühiajaliselt meie riigivõlg kasvab, aga väga heal põhjusel – selleks, et osta riigikaitseks vajalikku relvastust," vastas Leedu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige Gintautas Paluckas.

Tähelendu teeb valimistel uus populistlik jõud Nemunase Koidik 12-protsendilise toetusega, kellega koostöö on mitu parteid välistanud.

Samuti on esindatud ka Valgevene ja Venemaaga suhete parandamisest rääkivad poliitikud.

Osavõtt eelvalimistest on olnud väga aktiivne – oma hääle on laupäevaks andnud juba 174 000 inimest, mis on enam kui kaks korda rohkem kui nelja aasta tagustel eelvalimistel.