Eelmisel kuul kohtus Macron Versailles' palees välisinvestoritega. Ta oli siis oma elemendis ning rääkis tehisintellekti arendamisest. Euroopa Parlamendi valimised koputasid siis juba uksele, kuid Macron käis siis välja laia pildi Prantsuse majanduse toimimisest. 

Ettevõtjad hoiatasid, et tehisintellekti arendamine nõuab paremat energiavarustatust. Teine ettevõtja hoiatas massilise töökohtade kadumise eest. Macron aga ütles, et riik peab tehnoloogia arengut kiirendama veelgi. 

Macron on kogu oma ametiaja hoidnud jalga pedaalil, et muuta Prantsusmaa välisfirmade ja globaalse eliidi jaoks atraktiivseks riigiks. Prantsuse majanduse ümberkujundamisel on olnud aga ka krõbe hind. Paljud valijad ütlevad, et on tüdinud sellest, et riigi juhitakse kui ettevõtet. Valijad leiavad, et Macron ei pööra tähelepanu rändekriisile ning hindade tõusule. 

The Wall Street Journal toob välja, et Macron juhibki riiki nii, nagu ta oleks firma tegevjuht. Macron ajab oma poliitikat pigem direktiivide kaudu ning ei ürita ühiskonnas leida konsensust. Pärast tagasivalimist surub ta reforme läbi põhiseaduse sätte 49.3 abil, mis lubab valitsusel vastu võtta eelnõusid ilma parlamendi heakskiiduta. Kokku on  Macroni valitsus kasutanud sellist võimalust 23 korda.

Valijad vaatavad nüüd hoopis populistide poole. Viimased küsitlused näitavad, et parempopulistide toetus on ligi 35,8 protsenti, vasakpopulistide toetus on 28,6 protsenti ja Macroni juhitud tsentristide toetus jääb 20,5 protsendi juurde. Erakorraliste valimiste esimene voor toimub juba 30. juunil, teine voor 7. juulil.

The Wall Street Journal kirjutab, et valimistest saab Prantsusmaa jaoks omamoodi tõehetk. Siis selgub, kas valijad toetavad Le Peni juhitud parempopulistide immigrantidevastast tegevuskava. Üks uuring näitab, et Le Peni partei saab parlamendis lausa 305 kohta, enamuse saavutamiseks on vaja saada 289 kohta.

Macroni enda ametiaeg saab läbi alles 2027. aastal, ta on juba öelnud, et ei astu tagasi. Eeldatav lüüasaamine kõigutab aga tõsiselt tema positsiooni riigi eesotsas. Prantslased ootavad aga muutust, sest rahulolematus Macroniga on suur. 

"Ta ütleb pidevalt, et võtab meid kuulda, et ta mõistab meid, et ta teeb riigis kiiresti asju ümber. Kuid me ei taha seda teed minna," ütles 53-aastane autotehnik Emmanuel Ringuet. 

Ringuet ütles, et Macroni juhtimisel hävitati riigis avalikud teenused, samal ajal on tema Pariisis asuv töölisklassi linnaosa täis kurjategijaid. Ringuet ütles, et valis varem sotsialiste, kuid valib seekord Le Peni partei poolt. 

Rahvusvahelised investorid muretsevad nüüd parempopulistide võimuletuleku pärast. See suurendab survet riigi rahandusele veelgi. Investorid eeldasid varem, et Pariis jätkab kulutuste kärpimist kuni 2027. aastani. Macron ja ka Le Peni partei üritavad nüüd turge rahustada. 

Macron on ise endine investeerimispankur, ta on viinud ellu mitu olulist reformi. Ta vähendas varamaksu, piiras töötajate lahkumishüvitisi. Ta meelitas riiki juurde miljardite eurode ulatuses investeeringuid. Erasektoris loodi juurde töökohti, tööstus sai jalad alla. Samal ajal kasvas aga riigis varanduslik ebavõrdsus, kriitikud leidsid, et Macron esindab ainult rikaste inimeste huve. Töölis- ja keskklassi pered pidid kolima äärelinnadesse ja maapiirkondadesse. 

"Välismaal leiti, et ta on suurepärane president. Kodus teda vihatakse," ütles kindlustusfirma Allianz ökonomist Ludovic Subran. 

Riik on veel hädas sisserändajatega, paljud neist on asunud elama suurtesse linnadesse. Paljud inimesed tulid Põhja-Aafrikast ning tõid endaga kaasa moslemite kombed. Le Peni ja tema toetajate sõnul on need kombed vastuolus Prantsusmaa ilmaliku kultuuriga. 

58-aastane sotsiaaltöötaja Philippe Maniere ütles, et sisserändajate tõttu on tema kodulinna Dijoni ümbruskond täielikult muutunud. Tema sõnul kasvab linnas vägivald. 

"Ma näen, et linn on muutunud, kõik näevad, et asjad on läinud valesti," ütles Maniere.