Kriitikute hinnangul on nüüd enam kui selge, et president Emmanuel Macron tegi ennetähtaegseid valimisi väljakuulutades valearvestuse.

"Kallid kaasmaalased, demokraatia on rääkinud ja prantslased on Rahvusliku Liidu ja selle liitlased esikohale tõstnud ning Macroni bloki praktiliselt kustutanud," sõnas Marine Le Pen.

"Inimesed on selle välja öelnud ja nüüd peab see meile midagi tooma. Vaatame, millised on tulemused. Suured sõnad tulevad sageli suurtelt mustkunstnikelt. Mida nad oma mütsist välja võtavad? Eks näeme," rääkis Rahvusliku Liidu toetaja Henin-Beamountis Jean-Claude Gaillet.

Ent parempopulistide võit tõi tänavatele ka meeleavaldajad mitmes Prantsusmaa linnas.

"Minu arvates on see kohutav lüüasaamine. Kohutav lüüasaamine meie poliitilisele süsteemile, meie majandussüsteemile, meie sotsiaalsüsteemile ja ka viimaste aastate valitsusele, mis tahtis ju rahvast liita ja tegi paremäärmusluse vastasest võitlusest ühe oma peamise eesmärgi ja milles ta on nüüd siis täielikult ebaõnnestunud," kommenteeris Pariisis protestinu.

Peamine küsimus teises voorus on, kas parempopulistid saavad absoluutse enamuse ja peaministrikoha. Prantsusmaal on ennegi ette tulnud, et peaminister on ühest ja president teisest parteist, kuid kunagi varem ei ole taolist keerulist kooselu elatud parempopulistiga.

"Mida ma sellest arvan? Olen Prantsusmaas natuke pettunud. See ei ole see Prantsusmaa, mida ma lapsena tundsin. Aga nüüd on see nii nagu on, see juhtub. See on tegelikult kaos," kommenteeris Pariisi elanik.

Kremli pressiesindaja teatas, et Moskva jälgib Prantsusmaal toimuvat tähelepanelikult. Poola peaminister Donald Tusk hoiatas, et parempopulistide edu lõhnab Euroopa jaoks suure ohu järele. Vaatlejate hinnangul on Marine Le Pen nende valimistega loonud endale ka suurepärase hüppelaua presidenditoolile 2027. aastal toimuvatel valimistel.

Valimiste teine, otsustav voor toimub 7. juulil.