Kui Prantsusmaa pealinna Pariisi tänavail ei ole valimisvõidu poole liikuvat Rahvuslikku Liitu palju näha, siis pilt on teine linnast maale sõites.

Juba mõnikümmend kilomeetrit Pariisist välja sõites jääb silma rohkem Rahvusliku Liidu plakateid ja ka nende populaarsus on seal suurem.

Valimiste teises voorus saavad Creil' piirkonna inimesed valida eelmises voorus edukamate Rahvusliku Liidu ja vasakpoolsete vahel.

"Vaja on muutusi Creil's, noortel inimestel ei ole tööd," ütles Carine.

"Tuleb päästa Prantsusmaa pärand ja samal ajal saavutada suurem finantsiline autonoomia," sõnas Gilles.

"Peaasi, et Rahvuslik Liit ei saavutaks parlamendis absoluutset enamust," ütles kohalik elanik.

"Tuleb valida vasakpoolseid, sest parempoolsed on pätid. Nad saadavad kõik maalt välja," ütles Riyad.

Inimeste rahulolematuse taga on suuresti majanduslikud põhjused.

"Finantssektor ja rahvusvaheline majandus, majandus, mida president Macron nimetab start-up riigiks, toob kasu ainult suurtele linnadele nagu Pariis, Bordeaux, Toulouse või Nantes. See toob kasu tehnoloogiasektorile nagu lennundus ja kaitsetööstus. Need on küll suured, aga kitsad valdkonnad ja suurele osale elanikkonnast ei ole tööd," selgitas ajaloolane ja ajalehe Le Figaro esseist Pierre Vermeren.

Rahvuslik Liit on võitnud enda poole tööstuse kadumisest kaotanud inimesed põhjas ja immigratsioonivastased lõunas. Lisandunud on aga uus suur valijagrupp.

"Neil on suur edu mitte linnades, vaid kohtades, kus inimeste eluviis tiirleb ümber auto ja kus inimesed elavad eramajades. Neid on hinnatõus kõige enam puudutanud, eriti bensiini oma," selgitas Sciences Po ülikooli doktorant Thomas Charrayre.

Itaalia juurtega 28-aastane peaministrikandidaat Jordan Bardella on pärit Pariisi eeslinnast Saint-Denis, kus elab palju sisserännanuid. See kujundas temast ta enda sõnul migratsioonivastase. Seal Rahvuslikul Liidul palju toetust loota ei ole.

"Ma tahan, et parem võidaks, aga ma loodan, et Marine le Pen ei võida, see on võimatu," sõnas valija.