2022. aasta veebruaris renoveeris Ida-Tallinna keskhaigla oma Magdaleena üksust. Selle käigus visati minema ka teadmata hulk vanu patsiendikaarte delikaatsete isikuandmete ja diagnoosidega, kuid seda tegid ehitustöölised, kes loopisid dokumente inimkõrgusesse lahtisesse konteinerisse, mis haigla ees seisis. Nii olid inimeste terviseandmed vabalt ligipääsetavad kõigile.

Andmekaitse inspektsioon alustas menetlust, mis lõppes aasta hiljem määratud 200 000-eurose trahviga. Haigla kaebas aga otsuse kohtusse, käies läbi kõik astmed.

"ITK sai trahvi selle eest, et olid füüsiliselt laokile jäetud hävitamisele kuuluvad haiguslood, kuhu kõrvaline isik sai ligi. Maakohus tegelikult juba tühistas meie trahviotsuse, öeldes, et Eesti õigus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Vaatamata sellele, et otsus päädis meie jaoks negatiivse otsusega ja trahviotsus tühistati, siis tegelikult sisulises mõttes rikkumine tuvastati ja kõik see, mis sealt edasi läksid, on juriidika võlu ja valu," selgitas andmekaitse inspektsiooni peadirektor Pille Lehis.

Eesti karistusseadustik nägi ette, et enne, kui äriühingut karistada, tuleb selle äriühingu seest tuvastada sama teo eest vastutav töötaja ning alles seejärel saab trahvida juriidilist isikut.

See juriidika võlu ja valu päädis riigikohtuga, kes otsustas asja eelmisel nädalal aegumistähtaja tõttu lõpetada, jättes selle sisuliselt läbi vaatamata. Kohtukolleegim leidis, et kohtult saab eeldada väärteomenetluse läbiviimist enne aegumistähtaja saabumist ainult siis, kui talle on jäetud asja lahendamiseks mõistlik aeg. Kohtu hinnangul seda ei jäetud.

"Õiguslikult jäi see aegumise tõttu tõesti tuvastamata, sest aegumine tähendabki seda, et kohus ei saa lõplikku otsust teha. Väärtegude lahendamiseks näeb seadus ette vastavalt kas kaks või kolm aastat, mille jooksul peab lõpliku lahendini jõudma," ütles riigikohtu kriminaalkolleegiumi eesistuja Saale Laos.

Aegumises nägi kohtukolleegium süüd nii andmekaitse inspektsioonil, kes seitse kuud info otsas lihtsalt istus ehk menetlust ei toimunud, nii et trahviotsuseni jõudmisele kulus terve aasta, kui ka maakohtul, kes lükkas kolmel korral kohtuotsuse tervikteksti avaldamise aega edasi. Riigikohtu hinnangul põhjendamatult.

"Eks see nii on, kui organisatsioonid on väikesed, inimesi liigub, siis paraku tekib aeg-ajalt selliseid momente, kus katet ei ole sellele menetlusele. Kahjuks ka see asi käis meil mitme inimese käest läbi, nii et see on ka selline elu paratamatus. Aga muidugi, siin tuleb ka endale peeglisse vaadata, jah," kommenteeris Lehis.

Lõpptulemus on aga see, et inimesed, kelle terviseandmed ehituskonteineris vedelesid, jäid kaitseta. Neid isegi ei teavitatud sellest asjaolust.