Patsienditestamenti saab tulevikus teha tervisesüsteemis

Sotsiaalministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks pikka aega ettevalmistamisel olnud patsiendi elulõpu tahteavalduse (endine patsienditestament) seaduse väljatöötamiskavatsuse. Seaduseelnõu, mille järgi saaks inimene oma tahte fikseerida terviseveebis, loodab ministeerium jõustada alates 2026. aasta algusest.
Patsiendi elulõpu tahteavaldus (PET) on avaldus selle kohta, millist ravi inimene soovib või ei soovi olukorras, kus ta pole enam võimeline ise otsuseid langetama, näiteks kui ta on teadvuseta või dementne.
Patsienti saab ravida ainult tema nõusolekul, seda sätestab Eestis võlaõigusseadus. Samas on tervishoiuteenuse osutamine lubatud ka patsiendi nõusolekuta, kui see on eeldatavalt tema huvides ja ravi osutamata jätmine oleks ohtlik patsiendi elule või kahjustaks oluliselt ta tervist.
"Ometigi on elus olukordi, mil inimene on teadvuseta, on dementne või ei ole muul põhjusel suuteline oma tahet avaldama. Sellisel juhul selgitatakse patsiendi varem avaldatud või eeldatav tahe võimalust mööda välja patsiendi omaste kaudu. Sageli pole see aga võimalik ja arstid on sunnitud lähtuma eeldusest, et inimese soov on tema otsustusvõimetus seisundis elus hoidmine iga hinna eest. Kuigi see võib olla inimese tegeliku tahte või põhimõtete vastu," sõnas sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristina-Valeria Tobias.
Praegu saab Tobiase sõnul Eestis elulõpu tahteavaldusele sarnaseid dokumente vormistada notari juures, kuid uue regulatsiooni jõustumisega saab seda teha tervise infosüsteemis.
Plaani kohaselt näeb eelnõu ette, et tulevikus peab inimene esmalt täitma avalduse kas terviseportaalis või arsti juures. Vastutav arst hindab avalduse esitanud inimese otsustusvõimet kohapeal, mille järel laeb avalduse terviseportaali, kus tuleb see patsiendil allkirjastada. Tahteavaldust saab isik terviseportaalis jagada oma lähedastega, kuid sõnaõigust meditsiinilise abi andmise või mitteandmise üle neil peale tahteavalduse jõustumist ei ole.
Elulõpu tahteavaldust saab inimene igal hetkel tühistada ja muuta ning avaldus on tähtajatu. Avalduse teises pooles saab lisada ka muid täpsustusi ja sooviavaldusi, nagu surmapaik ja religioossed -ning spirituaalsed eelistused.
Patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele ootab sotsiaalministeerium partneritelt ja huvirühmadelt ettepanekuid ja tagasisidet 29. juuliks.
Seaduseelnõu on kavas koostada ja esitada valitsusele tänavu detsembris. Eelnõu eeldatavaks jõustumisajaks on plaanitud 1. jaanuar 2026, et saaks tehtud ka vajalikud IT-tehnilised tööd.
Toimetaja: Lennart Joosep Lumi