Kiviselg ütles iganädalasel kaitseministeeriumi pressikonverentsil, et Vene Föderatsiooni relvajõudude rünnakute intensiivsus on viimastel nädalatel tõusnud isegi kuni 190 rünnakuni ööpäevas, jäädes keskmiselt 150 rünnakuni ööpäevas.

Kiviselg märkis, et kuigi Venemaa on viimastel päevadel suurendanud Ukrainas pealetungisurvet, ei ole neil õnnestunud rindel läbimurret saavutada.

"Venemaa on viimasetel päevadel uuesti suurendanud oma pealetungisurvet, et hoida operatiivtasandi initsiatiivi ning saavutada lähiajale seatud eesmärke, kandes seejuures märkimisväärseid kaotusi elavjõus. Jõudude tasakaal ei võimalda Vene relvajõududel siiski otsustavat läbimurret üheski rindelõigus ning jätkub vaevaline kurnamissõda," sõnas Kiviselg.

Lahingute raskuspunkt on endiselt Donetski oblastis, kus Vene relvajõudude pealetung jätkub suure intensiivsusega. Peamine lahingutegevus on koondunud jätkuvalt Pokrovski ründesuunal Otšeretine ja Toretski piirkonda ning Tšassiv Jari ümbrusesse. Kiviselg märkis, et selle kaugem eesmärk on hõivata Donetski oblast kogu oblasti piirides.

"Vene Föderatsiooni relvajõududel on õnnestunud enda kontrollitavat territooriumit väikeste taktikaliste edenemistega laiendada Otšeretine piirkonnas, samuti negatiivse arenguna on vastane avanud Toretski ründesuuna, kus on lõunapoolt tehtud taktikaline läbimurre on jõudnud Niu-Jorki suunale," ütles Kiviselg.

Samuti toimub ründetegevus Donetskist idas Sumõs, eesmärgiga hõivata Torestki eeslinnad ning Toretski linn isoleerida, lausus Kiviselg.

Kiviselg lisas, et Vene Föderatsiooni relvajõududel on õnnestunud laiendada oma kohalolu Tšassiv Jari idapoolses osa.

Vene vägede reservid on Donetski suunal otsakorral ning see loob võimalusi Ukraina vasturünnakuteks. "Venemaa tugevdab jätkuvalt oma Donetski suuna grupeeringut ning üritab piirkonnas saavutatud edu laiendada. Siiski on Vene vägede kasutatavad reservid otsakorral ning raskuspunktide loomiseks tuleb paigutada ümber väekoondisi ühelt suunalt teisele. See loob omakorda võimalusi Ukrainale vasturünnakute sooritamiseks," rääkis Kiviselg.

Kiviselg märkis, et kõrgest ründesurvest hoolimata on Ukraina kaitsetegevus püsinud efektiivsena ja Ukraina relvajõududel on mõnes piirkonnas õnnestunud taastada oma initsiatiiv vasturünnakutega.

Ukraina jätkab vasturünnakuid Harkivi suunal Vovtšanskis ning Lõmani suunal Ternõs, kus vastane on löödud taganema.

Teistes rindelõikudes ei ole viimasel nädalal muudatusi toimunud.

"Vene Föderatsioon on jätkanud ka kaudtulelööke piirialadel kui ka tiibrakettide ja suure ulatusega ründedroonide süvalööke Ukraina suuremate asulate ja lennuväljade pihta," sõnas Kiviselg. Ta lisas, et üheks eesmärgiks on kahjustada lennuväljasid ja sealseid taristuid, et edasi lükata F-16 lennukite saabumine.

"Ukraina omalt poolt on jätkanud süsteemseid süvalööke, hävitades eelhoiatuse ja õhutõrjega seotud objekte Krimmis ning Venemaa territooriumil," lõpetas Kiviselg.