Leo Kunnas rääkis saates, et praegu ei ole olukord rindejoonel Ukraina jaoks kuskil kriitiline. "Me räägime ikkagi olukorrast idarindel muutusteta või siis parimal juhul väikeste taktikaliste muudatustega. Iga 100, 300 või 500 meetri pärast võideldakse päevi ja nädalaid," märkis ta.

Kunnas tõdes, et Venemaa rünnakute fookus on olnud Donbassis Tšassiv Jari suunal, millest Vene väed on enda kontrolli alla saanud ühe idapoolse linnaosa.

Toretski suunal püüavad Vene väed Ukraina vägesid kotti tõmmata.

"Toretskist Vene väed on umbes nelja-viie kilomeetri kaugusel. Toretskist lõunas on üks asustatud punkt, millel on huvitav nimi – New York–, selles suunas on ka Vene väed üritanud sissemurret. /.../ Vene pool tegelikult püüab New Yorgi suunast ja siis teisest küljest Toretskist ida pool moodustada järjekordset kotti," rääkis Kunnas, meenutades, et Vene väed on mitmel pool üritanud Ukraina vägesid sisse piirata, kuid ebaõnnestunult.

"On tähelepanuväärne, et pärast laiaulatusliku kallaletungi algust ei ole tegelikult Vene vägedel mitte kusagil õnnestunud Ukraina vägesid sisse piirata erinevalt 2014. ja 2015. aastast, kus me tunneme kahte sellist tänapäeval juba natuke legendaarsetki lahingut Ilovaiski ja Debaltseve pärast, kus suured Ukraina väekoondised jäid kotti," märkis Kunnas.

"Nüüd on Ukrainas terve sõja jooksul on ainult üks kott Mariupolis, kuhu ukrainlased läksid ise algusest peale tahtlikult, see ei olnud nii-öelda neile Vene poole pealt peale sunnitud. Sellepärast ma ka siin ei karda seda, et siia võiks see kott moodustuda," lisas ta.

Enim on Vene väed suutnud Kunnase sõnul edasi liikuda Pokrovski suunal.

"Kui me võtame selle Avdijivka eendpositsiooni põhja, mis ulatus praktiliselt 2015. aasta kevadise kontrolljooneni välja, ja vaatame, kus rinne on praegu, siis kogu selle aja jooksul ehk kahe poole aasta jooksul on Vene väed siin lõigus suutnud edasi liikuda umbes 23 kuni 24 kilomeetrit suhteliselt kitsas lõigus ja moodustanud nüüd ise sinna Otšeretõne suunas sellise eendpositsiooni, mida nüüd võib-olla Ukraina väed võivad jälle proovida omakorda kotti haarata mingil hetkel. Selline on üldine olukord idarindel pisikeste taktikaliste muudatustega," lisas Kunnas.

Kunnas: Venemaa õhutab süstemaatiliselt sõjakuritegusid

Venemaa raketirünnakus sai eelmisel nädalal pihta Kiievis asuv lastehaigla. Kunnase hinnangul oli haigla Venemaa tahtlik sihtmärk.

"Nende rakettide tabamustäpsus on suhteliselt hea. Mul on raske praegu öelda seda, et see ei oleks tahtlik olnud, ütleks nii. Ja muidugi ka väide, et haiglat tabasid Ukraina oma õhutõrjeraketi tükid või rusud, ei pea paika, sest purustused olid selleks liiga suured," ütles Kunnas.

Tema hinnangul ei olnud selline rünnak Venemaa puhul aga midagi uut.

"Venemaa relvajõudude sõjakuriteod on süstemaatilised, järjepidevad ja sellega Venemaa ei üllata. Maailmas loomulikult pole olemas relvajõude, kus absoluutselt ei oleks sõjakuritegusid, aga see puudutab suhtumist. Üldiselt demokraatlikes ja mõistlikes riikides püütakse sõjakuritegusid ohjes hoida sellega, et nende toimepanijaid karistatakse, aga Venemaa on tuntud selle poolest, et siin vastupidi, seda riigi poolt süstemaatiliselt õhutatakse," rääkis Kunnas.