Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti infoühiskonna ekspert Grete Leesmann rääkis kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis +" sellest, et ehkki platvormide suhtes ei kehti otseselt reeglit, et nad ei tohiks nendel avaldatavat sisu tsenseerida, siis päris piiramatu see vabadus ka ei ole: "Iga platvorm saab ette näha oma teenuse tingimustes platvormi reeglid, mida ka kasutajad peavad täitma. Küll aga tulevad erinevatest õigusaktidest ka muud piirangud, millega nad peavad arvestama, näiteks meediavabadus."

Olukorras, kus mõni platvorm nagu näiteks Facebook või X (endise nimega Twitter) on mõne kasutaja postituse kustutanud, tema konto sulgenud või teinud midagi muud, mis kasutaja hinnangul on vale, siis esmalt tuleks kasutajal teatada oma rahulolematusest otse platvormile, rääkis TTJA ekspert. 

Ja kui esmalt platvormile saadetud teatele tulev vastus, mis on sageli automaatselt või tehisaru (AI) genereeritud, pöördujat ei rahulda, on tal õigus saada selgitus ka ettevõtte töötajalt, märkis Leesmann.  

"Tegelikult igal platvormil on kohustus põhjendada seda, miks sisu piiratakse – on see siis tavakasutaja sisu, on see meediaväljaande sisu – nad peavad seda kasutajale igal juhul põhjendama. Ja see põhjendus peab olema piisav selleks, et inimene saaks kaevata selle otsuse peale. Inimesel peab jääma see võimalus, kui ta ei ole nõus selle otsusega," selgitas Leesmann. "Ta saab esiteks pöörduda platvormi poole – kaevata, et ta ei leia, et see otsus on õige ja seda põhjendada vastavalt sellele infole, mis ta sai platvormi-poolsest põhjendusest. Ja siis on platvormil jällegi omad kohustused nende kaebuste menetlemisel," lisas ta.

"Kasutajal on kaevates võimalik saada kontakt päris inimesega. Ühesõnaga, järgmine otsus ei tohi olla täiesti automatiseeritult, see ei tohi tulla ainult tehisarult, inimene peab selle kaebuse üle vaatama," rääkis ta.

Kui aga inimene sellist vastust ei saa, võibki ta pöörduda TTJA poole, lisas ameti infoühiskonna ekspert.

"Meie saame kindlasti edasi aidata või kas või suunata. Euroopa Liidu uue digiteenuste määruse raames on välja töötamisel ka vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanism, kus inimesed saavad tulevikus kolmanda osapoole kaudu Facebooki või teiste platvormidega vaielda. Hetkel neid kohtuväliseid vaidluste lahendamise punkte väga palju ei ole," selgitas Leesmann.  "Aga TTJA poole saab pöörduda. Kui see on selline probleem, mis vajab prioriteetset lähenemist või meil on vaja lisainfot, siis me pöördume tavaliselt ise platvormi poole," lisas ta.

Kui tegemist on digiteenuste määruse (DSA) nõuete rikkumisega või tõenäoliselt nõuete rikkumisega, saab TTJA kaebuse edastada ka platvormi kontaktpunkti liikmesriiki, mis on paljude suurte platvormide puhul Iirimaa. "Suhtleme nendega, et nemad saaksid hinnata seda, kuidas ja kui aegsasti platvormid neid kaebusi lahendavad," märkis Leesmann.

Lisaks teostab väga suurte platvormide üle järelevalvet ka Euroopa Komisjon ning TTJA suhtleb ka sellega, et anda teada, millised on Eesti kasutajate probleemid suurtel platvormidel. See võimaldab komisjonil laiemalt tegeleda sellega, milliseid meetmeid platvormid võtavad riskide hindamiseks.

Küsimusele, kui kiiresti peaks platvormid kaebusele vastama, tõdes Leesmann, et siin pole kindlat tähtaega. "Tegelikult reeglid näevad ette, et nad peavad seda tegema aegsasti. Aegsasti on väga üldine reegel, kindlasti see oleneb asja kriitilisusest, võib-olla sellest, kui tihti seesama probleem esineb. Tavaliselt nad ametiasutuste pöördumistel reageerivad kiiremini, aga see, kuidas nad kasutajate pöördumistele reageerivad, kas see on piisavalt kiiresti, seda ilmselt saab järelevalve käigus selgitada," rääkis ta.

Sakala ja kapo artikli menetlus veel käib

Kommenteerides juhtumit, kus Facebooki tehtud postitus ERR-i portaalis avaldatud uudislooga üliõpilaskorporatsiooni Sakala külalisõhtul käinud kaitsepolitseiametnikest sekunditega maha võeti, ütles Leesmann, et TTJA pöördumise järel lõpetas Facebook selle tegevuse, kuid täiendavale selgitusele ei olnud kolmapäeva lõunaks veel vastanud.

Facebook põhjendas artikli postitamise keeldu väitega, et tegemist on rämpssisuga.

"Me ei ole veel hetkel lõplikku vastust saanud, nad on saatnud selle edasi hindamisele, et millest see probleem tekkis. Nad ei ole veel ise leidnud, millest see probleem tekkis ja ma saan aru, et see teade ütles ka, et tegu oli rämpssisuga – ilmselt võis seal taga olla mingisugune tehniline probleem. Lõplikku vastust me veel Metalt ja Facebookilt ootame," rääkis TTJA esindaja.

Küsimusele, kas TTJA hinnangul oli artikli postitamisel tegemist rikkumisega, vastas Leesmann: "Seda on keeruline öelda, ilma et me oleks Facebookilt vastuse saanud. Arvestades seda, et nad eeldavad, et teavituse kohaselt oli tegu rämpssisuga, siis ilmselgelt rämpssisuga tegemist ei ole. Ilmselgelt seda postitust poleks pidanud eemaldama."

Leesmann viitas siiski võimalusele, et artikli mahavõtmise taga võis olla tehisaru eksimus ning igasugune info platvormidele selliste juhtumite kohta peaks aitama neil oma võimekust parandada.

TTJA-s hakkab platvormidega tegelema viis inimest

Leesmann rääkis ka sellest, et TTJA sai digiteenuste koordinaatoriks Eestis 1. juulil ning praegu tegeleb digiteenuste määruse valdkonnaga üks inimene, kuid kokku on kavas sinna palgata viis töötajat.