"See olukord ei ole normaalne, mis praegu toimub meie lastega ja kui kaua nad veedavad aega sotsiaalmeedias, mis sisu neile pakutakse ja kuidas nad sisuliselt seal pantvangis on," ütles saadikurühma esimees Madis Kallas (SDE) kolmapäeval ERR-ile. "Neid võimalikke tööriistu parlamentaarses vormis ülemäära palju ei ole. Aga üks on teha saadikurühm, mis saab mõnevõrra aktiivsemalt selle konkreetse teemaga tegeleda," lisas ta.

Kallase sõnul on probleemiga riigikogus tegeletud juba umbes aasta ning väga palju jälgitakse seda, kuidas kulgeb detsembri alguses Austraalias alaealistele kehtestatud sotsiaalmeedia keeld.

"Juba eelmise aasta lõpust, 2024. aasta lõpust on erinevad osapooled, ka mitmed erakonnad, juhtinud tähelepanu, et laste sotsiaalmeedias viibimisel on väga negatiivsed mõjud, et midagi tuleb ette võtta," tõdes ta.

Kallas rääkis ka, et saadikurühm saab korraldada koostööd nii teadlaste, haridusasutuste, erinevate lastega tegelevate organisatsioonide, vaimse tervise organisatsioonide, aga ka politseiga, kus on tööl  veebipolitseinikud.

"Tegelikult see spekter on päris lai, kellega mina olen suhelnud ja kes selle teemaga on tegelenud juba pikalt. Ja vaadates ka, kes Austraalias on ühel või teisel moel selle asja sees olnud, siis need on tegelikult samad osapooled, kes lastega ennekõike kokku puutuvad ja kes teavad nii teaduslikult kui ka igapäevase kogemuse läbi, mis mõju see laste vaimsele tervisele, käitumisele, õppeedukusele, unehäiretele ja nii edasi ja nii edasi põhjustab," rääkis ta.

Saadikurühma olemasolul on vastavatel organisatsioonidel ka konkreetne partner, kelle poole pöörduda riigikogus ning see ei oleks ainult ühe saadiku, erakonna või komisjoni teema, vaid laiema toetuspinnaga teema.

"Sellepärast oli ka minul seda saadikurühma kokku kutsudes kindel eesmärk saada sinna erinevatest erakondadest liikmeid ja nii koalitsiooni kui opositsiooni poolt," rõhutas Kallas.

Kui praegu on saadikurühmas sotsiaaldemokraate (Kallas ise, Riina Sikkut, Anti Allas, Ester Karuse, Lauri Läänemets, Tanel Kiik, Jaak Aab, Reili Rand, Andre Hanimägi, Helmen Kütt), keskerakondlased Lauri Laats ja Peeter Ernits ning Mario Kadastik Reformierakonnast, siis Kallas avaldas lootust, et liitujaid on ka teistest erakondadest.

"Ma suhtlesin ka EKRE-ga, Isamaaga, Eesti 200-ga – kõik võtsid mõtlemisaja, ütlesid, et väga oluline teema, sellega tuleb tegeleda. Kindlasti ma järgmistes riigikogu aruteludes, kus ma neid näen, siis küsin, et kas nad on valmis liituma või vähemalt koosolekutel või aruteludel osalema, et mis me siis seoses laste sotsiaalmeedia kahjuliku mõjuga teeme," rääkis Kallas. "Nii palju ma võin kõigi kiituseks öelda, et tegelikult probleemi ei eita keegi, et meie noored on jäänud kinni sotsiaalmeediasse liiga paljudeks tundideks ja see, mis nendega seal tehakse, kuidas seal nende ajuga manipuleeritakse, kuidas seda sisu lõputut skrollimist ja kõike seda toodetakse…" jutustas ta.

Küsimusele saadikurühma konkreetse tegevuse kohta ütles Kallas, et andis hiljuti saadikurühma nimel üle otsuse eelnõu, millega palutakse valitsuselt töötada välja konkreetsed meetmed, mis puudutavad laste vaimset tervist ja küberturvalisust.

Kallas tõi esile ka selle, et Euroopa Liidus võeti 2022. aasta lõpus vastu digiteenuste määrus (DSA), mis on otsekohalduv ja käsitleb ju digiplatvormide pakutavat sisu, aga seda pole tema hinnangul piisavalt täpselt rakendatud.

"Võib-olla neid asju ei oleks meil vaja praegu arutada, kui seda seadust rakendataks täisjõuga liikmesriikide poolt, kaasa arvatud Eestis. See on ka üks murekoht, mida ka selle toetusrühmaga saame arutada ja millega ma olen pöördunud ka juba ministri ja valitsuse poole, et miks me seda ei rakenda," rääkis ta. "Seal on väga palju asju, mida saaks juba rakendada, mis puudutavadki eakohast sisu, mis puudutab turvalisust, mis puudutab sisu eest vastutamist. Need kõik on selles määruses kirjas, aga mina väidan, et seda ei kasutata Eestis piisavalt. See võiks ka üks lahendus olla, et me anname vastavatele institutsioonidele jõudu ja õigusi juurde, et nad saaksid oluliselt rohkem juba praegu ära teha, et tagada laste turvaline ja mingilgi määral tervist säästev sotsiaalmeedia külastus," selgitas Kallas.

"Euroopa Liit on teinud vastavad seadused ja kohustused liikmesriikidele, ma isegi ei oska siin kedagi nagu süüdistada, sest teades, missugune võim on suurtel portaalidel ja missugune võim on väikestel riikidel - nende portaalide eelarved on sageli kümneid kordi suuremad kui kogu Eesti riigieelarve näiteks," tõdes ta ning meenutas, et suurtes sotsiaalmeediaettevõtetes on tööl tuhandeid inimesi, kes sellega tegelevadki, et kasutajaid oma platvormil hoida.

Küsimusele, kuidas erakonnad näevad võimalusi sotsiaalmeedia negatiivse mõju leevendamisel, tõdes Kallas, et selles on erinevusi.

"Mõned on veendunud, et tuleb jätkuvalt panna rõhku digihügieenile ja seal näha neid lahendusi ning et mingitest piirangutest me ei tohiks rääkida. Mina ise olen seda meelt, et see enam ei aita, sest sotsiaalmeedia ja korporatsioonid, mis sotsiaalmeedia taga on ja mis seda üles ehitavad, on miljardikompaniid kümnete tuhandete töötajatega, kes näevad iga päev selle nimel vaeva, et hoida inimesi seal võimalikult kaua, võimalikult sellist sisu pakkudes, mis neid huvitab ja inimene ise enam seda sisu ei kontrolli ega ei vali, vaid see antakse nendele ette," rääkis ta.

Kallas ütles ka, et riigikogus korraldatakse 9. jaanuaril - kui täitub üks kuu Austraalias alaealistele sotsiaalmeediakeelu kehtestamisest - selleteemaline konverents.

"Üks kuu on selles mõttes paras aeg, et see annab juba esimestest võimalikest murekohtadest – ja kindlasti sellest, mis on hästi – ülevaate. /---/ Lõpuks parlamentaarses riigis saavad otsustada ju ikkagi parlamendi liikmed, enamik parlamendist, et missuguseid võimalusi me näeme laste vaimse tervise ja laste tervise kaitsmiseks sotsiaalmeedia eest, sest Austraalias mõlemad kojad, opositsioon ja koalitsioon koos otsustasid," rääkis ta.

"Seetõttu ma arvan, see on meie kohustus ja meie vastutus parlamendi liikmetena ka hakata selle teemaga oluliselt rohkem tegelema," rõhutas Kallas.

Saadikurühma esimees on Kallas ja aseesimees Mario Kadastik (Reforimerakond).