Reformierakonna peaministrikandidaat Kristen Michal ütles kolmapäeval koalitsioonikõneluste pressikonverentsil, et tulevane koalitsioon püüab sõnastada, milline on riigieelarve paranemise trajektoor aastateks 2025 kuni 2027.

"Selleks, et saaks luua kindluse ja et inimestel oleks teadmine, milline on avaliku sektori trajektoor finantsküsimustes. See tähendab kõigepealt kärpeid. Meie esialgne hoiak on, et kärped läbivad aastaid 2025 kuni 2027. See pole ühekordne tegevus, vaid teadlik avaliku sektori kokkutõmbamine," rääkis Michal ja rõhutas, et kärped tulevad kõigis ministeeriumites halduskuludelt, kuid puutumata jäävad näiteks kaitsevõime, sisejulgeoleku võimed ja ka õpetajad.

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets lisas, et ka maksutõusu vajadus on olemas. "Sotsiaaldemokraatide jaoks on tähtis, et maksutõusust või kärbetest tekkiv koormus ühiskonnale ei jaotuks ebaühtlaselt nii, et ainult üks osa ühiskonnast peab makse maksma. On tähtis, et see oleks ühtlaselt jaotunud ehk igaühel on panus. Peamiselt vaja katta seni tehtud ja plaanis olevaid julgeolekukulutusi. See on iga inimese ja ettevõtja huvides ja sellest loogikast lähtume," rääkis Läänemets.

Eesti 200 juht Margus Tshakna sõnas, et kärbete puhul ei panda paika lihtsalt mingeid kärpenumbreid, vaid vaadatakse neid sisuliselt. "Need pole ühekordsed, vaid mõjutavad eelarvet pikemas perspektiivis," märkis ta.

Tsahkna lisas, et keskvalitsusse lähiaastail ühtki töökohta juurde ei looda ning kärbitakse ametikohti.

Tsahkna kinnitusel läheb loodav valitsus riigikaitsemaksuga edasi. "See peaks olema solidaarsusmaks, kus kõik ühiskonna liikmed, ka ettevõtjad panustavad. Loodetavasti tuleb lähiajal selgus, kui suur, mis komponentidest ja kui kauaks meie seda planeerime," ütles ta.

Koalitsioonikõnelejad leppisid ka kokku, et Euroopa Liidu õigust võetakse edaspidi üle võimalikult kitsas raamis, mis Tsahkna sõnul tähendab bürokraatia vähenemist.

Samuti viiakse sisse elulõpu tahteavalduse võimalus.

Piiri kaitse tugevneb

Sotsiaaldemokraatide juht, praegune siseminister Lauri Läänemets rääkis, et kavas on laiendada inimeste valmisolekut kriisideks. See tähendab tema sõnul seda, et kõik inimesed saavad osaleda kriisiks valmistumise koolitustel ja väljaõpetel.

Läänemetsa sõnul on kavas tugevdada piirivalvet.

"Me rääkisime sellest, et peame olema rohkem valmis ja tõstame võimekust selleks, et võidelda hübriidrünnakute vastu ja hoida ära hübriidohte. Me rääkisime kokku, et politsei- ja piirivalve teatud üksused piiril või selle lähistel saavad võimenduse teatud relvastuse näol, et nende võime Eesti piiri ja riiki kaitsta oleks tugevam. Näiteks lisame tankitõrjerelvad," selgitas ta.

Läänemetsa sõnul jõudsid osapooled ka kokkuleppele, et PPA juurde tekib reservväelastest kriisiüksus, mis peaks olema 1000-liikmeline. See tegutseks näiteks Venemaa esile kutsutud rändesurve või massirahutuste korral.

Piiritaristu väljaehitamine jätkub Läänemetsa sõnul senises tempos ning algab drooni õhumüüri loomine Eesti piirile.

Ministrid käivad enne ametisse astumist riigikogu komisjonides

Eesti 200 ettepanekul viib loodav koalitsioon sisse põhimõtte, et ministrikandidaadid peavad enne ametisse astumist käima riigikogu komisjonides kuulamisel.

"Ministrid peaksid enne ametisse astumist vähemalt riigikogu komisjonide ees. Ideaalis võiks nad käia ka riigikogu saalis. See on demokraatiale hea," ütles Tsahkna, kelle sõnul saab ka erakondade üle järelevalvet pidav komisjon ERJK õigusi juurde.