Reformierakonna järgmise peaministri kandidaat Kristen Michal loetles koalitsioonikõneluste järgsel pressikonverentsil kõneluste neli põhiteemat: kaitsevaldkond, rahanduse korda tegemine ja paremale kursile seadmine, majanduse konkurentsivõime tugevdamine ning inimeste toimetulek.

Esmaspäeval olid kõne all majandusteemad. Michal selgitas, et toimiv majandus tähendab seda, et Eesti saab enda rahaasjad kiiremini korda, saab panustada kaitsesse ning inimeste toimetulek paraneb.

Plaanitav valitsus kavatseb majandust tugevdada tööstuspoliitikaga. "Otsime võimalusi, et panustada uute tööstuste rajamiseks, milleks kasutame Euroopa Liidu vahendeid, CO2 raha," märkis Michal.

Michali sõnul on näiteks kaitsevaldkonnas valitsuse soov tulevikus võimalikult palju tellida Eestist. Ta selgitas, et kuna Eesti on võtnud eesmärgiks panustada Ukraina toetamiseks järgnevatel aastatel 0,25 protsenti enda sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning see tähendab, et Eesti kaitsetööstustel võiks tekkida võimalus sellele rahale konkureerida.

Eesti annab Ukrainale igal aastal 100 miljoni eest sõjalist abi. "Selle tootmise võiks Eestisse lokaliseerida. See tähendab seda, et see, mille me Ukrainasse saadame – on need droonid või mis iganes –, toodetakse Eestis ja see tähendab seda, et Eestis on siis võimalik tööstustel kokku 400 miljoni eest nelja aasta vältel teha erinevaid asju, mida me saadame Ukrainale abiks," selgitas Michal.

Eesti 200 esimees Margus Tsahkna tõstis samuti esile tööstuspoliitika. Tema sõnul ootavad Eesti ettevõtjad otsuseid, mida on kavas teha ressurssidega nagu maavarad ja mets ning siin peab valitsus selge plaani looma.

Michal märkis, et sotsiaaldemokraatide eestvedamisel kavatseb valitsus töökohtade loomisel eelistada n-ö väljaspool kuldset ringi olevaid piirkondi.

Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets selgitas, et kui riik pakub toetusi suurinvesteeringuteks, siis tuleks tagada, et investeeringud ei tule peamiselt Tallinna ja Harjumaale, vaid jaotuksid üle Eesti.

"Me tahame teha väärtuspakkumisi ettevõtjatele. Kui te loote sellesse piirkonda töökohti, siis on võimalik teatud toetust saada. Need meetmed on ka täna osaliselt olemas, aga need nii palju ei suuna väljapoole suurlinnu vaatama. Teine võib olla ka mõni energeetikasoodustus või elektri hinna fikseerimine," selgitas Läänemets.

Investeeringute viimine väljapoole suuremaid linnu aitab tema sõnul tõsta palku mujal Eestis. "Loogika peaks olema selles, et inimene suudab oma palgaga igal pool Eestis hakkama saada," lisas ta. Läänemetsa sõnul on tähtis ka, et inimestele oleks nii maapiirkondades kui ka linnades kodu soetamine kättesaadav.

Koalitsioonikõnelejad kavatsevad kiirendada ka planeeringute läbiviimist ning selle käigus on plaanis reformida ka keskkonnahindamise süsteemi. Michali sõnul on soov keskkonnahindamisele kuluvat aega kaks korda lühendada.

Lisaks on kavas muuta riigihangete seadust majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks nii, et erinevaid tellimusi lokaliseerida ja eelistada innovatsiooni.

"Vaatame üle riigi enda hangete poliitika, et oleks innovaatilised ja targad hanked ja ka oleks võimalik hankeid läbi viia nii, et meie enda maksumaksja raha, mida panustatakse riigikaitsesse, jääks võimalikult palju meie enda majandusse," sõnas Tsahkna.

Samuti on eesmärgiks võetud bürokraatia vähendamine. "Hakkame halduskoormust järjekindlalt lõikuma. See on digitaalses Eestis saanud nuhtluseks. Reformime riigikantseleid, et riigikantselei saaks funktsioone juurde ja suudaks toetada erinevaid ministeeriume suurte reformide läbiviimiseks," rääkis Michal.

Läänemets tõi välja, et loodav koalitsioon liigub edasi taastuvenergia võimsuste arendamisega. Ta selgitas, et kuhu tulevad tuulepargid, sinna peavad tekkima ka töökohad. Samuti kavatsevad poliitikud tagada Eestis turu biogaasile, mis aitaks vähendada CO2 jalajälge ja mis peaks Läänemetsa hinnangul põllumeeste elu kergemaks tegema. Lisaks tekitab see tema sõnul põllumajanduses töökohti.

Tsahkna tõdes, et inimesed ja ettevõtjad ootavad töörahu, mis tähendab, et neil oleks selge arusaamine, mida valitsus teeb ja mida ei tee.

Tsahkna sõnul tuleb ettevõtjatele ja võimalikele investoritele anda kindlustunne, et nad oma järgmised sammud saaksid ära teha. "Mulle meeldis praktiline arutelu, kuidas me kiirendame planeeringuid, toetame suurinvesteeringute Eestisse toomist. Suur probleem on olnud kvaliteetse tööjõu kättesaadavus – sõnastasime eesmärgid talendipoliitikas, keda on Eestisse vaja tuua," rääkis ta.

Tsahkna sõnul on investeeringute toomiseks Eestisse kavas luua 160 miljoni eurose mahuga suurinvestorite meede. Raha selleks võiks tulla ka näiteks Euroopa Liidu vahenditest.

"Kui me investeerime suurusjärgus 160 miljonit suurinvesteeringute meetmesse ja me ootame investeeringuid kuskil 1,2 kuni 1,5 miljardit järgmiste aastate jooksul, et me oleksime võimelised tegema väärtuspakkumist ja mitte vaatama vaid kulude poolt. Iga investeering toob meile tulu," sõnas ta.

Tsahkna lisas, et kavas on vaadata üle see, et ettevõtjatel ja investoritel oleks kapitalile kättesaadavus. "Vaatame üle erinevad meetmed, olgu need EISA all, erinevad fondid, mis riigil on olemas."

Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 koalitsioonikõnelused toimuvad kokku paar-kolm nädalat iga päev kella kaheksast hommikul kuni kella 20 õhtul.

Reinsalu: koalitsioon lahendab iseenda süvendatud probleeme

Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul läheb loodav koalitsioon lahendama probleeme, mida nad on ise süvendanud.

"Needsamad kolm erakonda, kes panevad kokku uut valitsust, on lahkuvas ja naasvas valitsuses süstemaatiliselt tegutsenud just selle nimel, et regionaalset ebavõrdsust suurendada. Automaks, maamaksu tõus, erinevate keskkonnatasude tõstmised – kõik need tabavad kõige valusamalt just maapiirkondade elanikke ja sealseid ettevõtjaid," kommenteeris Reinsalu.

"Naljakas on kuulda tänaste riigi poliitiliste juhtide juttu, et kavatsetakse asuda toetama tööstust. Just kliimaminister Michali vedamisel ettevalmistatav kliimaseadus ja rohepöörde tegevused on tekitamas tööstusinvesteeringutele ebastabiilset keskkonda. Tööstuse huvides on vaja anda vastused energia hinna ja varustuskindluse vaates ning loobuda radikalismist rohepöördes." lisas ta.

"Huumorivalda kuulub ka valitsuse moodustajate lubadus "maksufestival" ära jätta. Just uusi maksutõuse ju praegu ette valmistataksegi, neid lubasid terve läinud nädala kõik kolm valitsusparteid," märkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul esitab Isamaa koalitsioonikõnelustel käsitletavates põhimõttelistes teemades oma ettepanekud.