"Põhistsenaarium on täna see, kas Biden ise otsustab jätkata või mitte. Kui Biden avalikkuse survele vastu peab, siis ei jää parteil midagi muud üle kui tema kandidatuuri siiski toetada," nentis Kaju. 

Kaju selgitas, et kuna eelhääletuses saatis Bidenit suur edu, siis praegused spekulatsioonid nii kongresmenide, senaatorite kui ka parteisiseste ja -väliste toetajate poolt tema püüdlikkuse ja vastupidavuse osas ei mängi reaalsuses Bideni kandidaadina jätkamises suurt rolli.

Osariikideülene eelhääletus kestis aga jaanuarist juunini, mil kahtluseid Bideni kompetentsis presidendiameti jätkamisel veel ei eksisteerinud.

Kaju tõi välja sarnasuse Bideni võimaliku tuleviku selleaastase kandidatuuri osas ning Trumpi kandidatuuriga 2016. aastal. "Kümned ja kümned senaatorid ning kongresmenid vabariiklaste poole peal olid Trumpi kandidatuuri vastu. Siis kui ta lõpuks kogus piisavalt vabariiklaste toetust osariikide eelhääletusel, tulid ülejäänud kõik tema taha," selgitas ta.

Samuti pole Kaju sõnul Bideni väljavahetamine teise demokraadist presidendikandidaadiga praeguses ajagraafikus peaaegu et enam võimalik. 

"Kui, siis kandidatuurist loobumise kohta peaks otsus tulema hiljemalt kahe nädala pärast," lisas ta.

Kui Biden peaks ise aga kandidatuurist loobuma, oleks järgmiseks demokraatide presidendikandidaadiks praegune USA asepresident Kamala Harris. 

"Kellelgi peale Kamala Harrise poleks võimalik saavutada tänavu USA presidendi valimiste eel Bideniga võrreldavat avalikku profiili ning mobiliseerida partei toetust piisavalt. Eeliseks on kindlasti see, et Harris on juba asepresident. Tema on kindlasti kõige tõenäolisem kandidaat isegi, kui pikas valimisprotsessis võiks neid alternatiivseid kandidaate olla rohkem," ütles Kaju.

Juuli keskpaigast algavad kahe populaarseima partei korraldatavad konvendid, kus osalevad nii vabariiklaste ja demokraatide poolt võidetud hääli esindavad delegaadid eri osariikidest, et valida välja presidendikandidaadid, kes pääsevad edasi järgmisesse vooru (eeldatavasti vabariiklaste seast Donald Trump ja demokraatide seast Joe Biden). Kandidaate oli algul kokku 15 – üheksa vabariiklast, neli demokraati ja kaks iseseisvat kandidaati –, kellest enamus on tänaseks välja kukkunud.