Andreas Kaju ütles "Aktuaalsele kaamerale", et demokraatide parteisisene surve Joe Bidenile kandideerimisest loobumiseks on iga päevaga kasvanud.

"Sellele andis põhjuse mäletatavasti ennekõike tema väga halb hakkamasaamine valimisdebatis endise presidendi Donald Trumpiga. Arvestades, et see oli Bideni enda soovitud valmisdebatt, jättis see tulemus väga halva mulje. Tema pingutused järgmistel päevadel ja nädalatel seda skepsist partei sees maha suruda ei kandnud ka mingisugust vilja. See surve partei sees mõjukate parteiliidrite, aga ka doonorite ehk kampaania rahastajate poolt ja lõpuks ka nii tsentristliku kui ka vasakpoolse meedia poolt aina kasvas. Ennekõike tulebki öelda, et see loobumine tõenäoliselt on selle surve tulemus," selgitas Kaju.

Mis nüüd demokraatide kampaaniast edasi saab, ei ole Kaju sõnul veel teada.

"Me siseneme suurde teadmatusse, sest selliseid asju ei juhtu väga tihti. Tegelikult on ju kõik demokraatidest valijad osariikides andnud eelvalimistel oma hääle Joe Bideni kasuks ja augustis tulev parteikongress oleks pidanud olema ainult formaalselt tema kandidatuuri kinnitamine. Nüüd nende osariikide delegaadid peavad kogunema selleks, et päriselt valida uut kandidaati," rääkis Kaju.

"Soosik kindlasti on Kamala Harris, tänane asepresident, endine prokurör Californiast, aga soovijaid võib olla veel. Väga palju sõltub sellest, mida Biden ja tema praegune administratsioon ise arvab, kas soosivad tema kandidatuuri või tuleb n-ö avatud kongress ja võistlev kandidatuur," lisas Kaju.

Joe Biden on juba teada andnud, et toetab presidendikandidaadiks pürgimisel praegust asepresidenti Kamala Harrist.

Stoicescu: Bideni otsus võib olla lootusetult hiljaks jäänud

Riigikogu kaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu hinnangul oli üksnes aja küsimus, millal Joe Biden otsustab kandideerimisest loobuda, kuna vihjas sellele pärast konkurent Donald Trumpile tehtud atentaati, viidates oma tervise seisundile.

"Bideni otsus on antud asjaoludel kahtlemata mõistlik, kuid väga tõenäoliselt see võib olla lootuselt hiljaks jäänud. Demokraatliku Partei kongress toimub küll alles 19. augustil Chicagos, samuti olulises Illinois' osariigis, mil muidugi toimub partei presidendikandidaadi valimine, kuid sealt alates jääb presidendivalimisteni üksnes 78 päeva. See on väga lühike aeg korraliku valimiskampaania tegemiseks," lisas Stoicescu.

"Võib arvata, et demokraadid tulevad välja oma esinumbriga juba varem, et nimi jääks kõlama ja kinnistuks juba enne partei kongressi. Praegu on keeruline spekuleerida, kas nende kandidaat saab olema praegune asepresident Kamala Harris või mingi osariigi demokraadist kuberner või senaator. Oluline on pigem see, et demokraatide esinumber oleks intelligentne ja veenev ning oskaks jõuliselt vastanduda Trumpile. Raske öelda, kas Trumpi võimalused on nüüd veelgi kasvanud, kuid need pole kindlasti veel kahanenud," lisas poliitik.