President tänas Kallast, kes on Eesti valitsust juhtinud kolm ja pool aastat.

"See on olnud kriisiderohke aeg, mille verstapostid on koroona, majanduslangus ning sõda Euroopas, kui Venemaa purustas agressiooniga Ukrainas meie senise julgeolekupildi," ütles president Karis.

Karis ja Kallas vestlesid nii uue valitsuse moodustamisest kui ka väljakutsetest, mille toob Kallasele uus võimalik ametikoht Euroopa Komisjonis. Küsimusele, millise kogemuse võtab Kallas peaministriks oldud aastatest kaasa, vastas ta, et inimesi tuleb hoida ja märgata.

"Jah, peaminister paistab välja, aga see on jäämäe veepealne osa, seal all on päris palju inimesi, kes kõike seda tööd teevad, et peaminister saaks oma tööd teha. Sama on ka uues ametis. Neid inimesi tuleb kindlasti hinnata, märgata ja nende nõu kuulata," sõnas Kallas.

Riigipea alustas kõnelusi kõigi riigikogus esindatud erakondade esindajatega.

"Reformierakond, senine peaministripartei, kellel on riigikogu valimiste järel parlamendis 37 liikmega suurim fraktsioon, nimetas enda poolt võimaliku valitsusjuhi kandidaadi. Mina soovin kuulda nüüd kõigi parlamendierakondade arvamusi, et kes nende arvates suudab riigikogu jõujooni arvestades moodustada töövõimelise enamusvalitsuse," sõnas Karis.

"Eesti vajab valitsust, kes valitseb ja teeb otsuseid, mis aitavad majanduse tõusule pöörata, kindlustavad meie julgeolekut ning seeläbi kindlustavad Eesti inimeste turvatunnet ja toimetulemist," rõhutas president.

Reformierakonna peaministrikandidaat Kristen Michal rääkis presidendile konsultatsioonide käigust.

"President võttis teadmiseks, tundis huvi, kuidas meil konsultatsioonid lähevad, milline tempo ja millised plaanid on. Nüüd see informatsioon on presidendil olemas ja ta saab oma otsused selle alusel teha," ütles Michal.

Presidendil on uue peaministrikandidaadi leidmiseks maksimaalselt kaks nädalat aega.

Järgmisena saabus presidendiga kohtuma sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets.

"Loomulikult ma sotsiaaldemokraatide poolt seletasin seda, kuidas me ei saa tulevast maksukoormat ainult Eesti keskklassile ja vaesematele inimestele asetada," ütles Läänemets.

Kolme erakonna valitsuse moodustamise konsultatsioonide käiku tutvustas presidendile ka Eesti 200 esimees Margus Tsahkna.

"Väga palju tööd on ära tehtud, aga kõige raskem osa on ikkagi veel sellel nädalal. Lõplikud kokkulepped on päris keerulised, kuna otsused tulevad keerulised," ütles Tsahkna.

Õhtu poole kohtus president ka opositsiooniparteide esimeestega. Tõenäoliselt määrab president peaministrikandidaadi juba lähiajal.

Kallas on olnud Eesti peaminister alates 26. jaanuarist 2021 ning juhtinud Reformierakonna liidrina valitsust kolmes kooseisus: alates 26. jaanuarist 2021 kuni 14. juulini 2022 ühes Keskerakonnaga; 18. juulist 2022 kuni 17. aprillini 2023 Isamaa ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE) ning alates tänavu 17. aprillist koos SDE ning erakonnaga Eesti 200.

Põhiseaduse kohaselt määrab uue peaministrikandidaadi Vabariigi President, selleks on tal aega maksimaalselt 14 päeva pärast valitsuse tagasi astumisest. Kui peaministrikandidaat on presidendi otsusega määratud, on temal aega kuni 14 päeva esitada riigikogule ettekanne tulevase valitsuse moodustamise alustest.

Riigikogult volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, viimane nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega riigikogu ees. Vande andmise juures viibib riigisekretär. Teadaanne valitsuse ametisse astumise kohta avaldatakse Riigi Teatajas.