Kristina Kallas (E200) ütles, et tema ei suhtu negatiivselt sellesse, et ainult 20 protsenti õpetajatest sooritas edukalt eesti keele B2- ja C1-taseme eksami. "Tegelikult on tulemused iga eksami korraga kogu aeg paranenud. Varasemad eksamid on olnud madalama tulemusprotsendiga. Me näeme, et õpetajate hulk, kes on eksamil käinud, on olnud väiksem. Nii et tegelikult on õpetajate keeleõpe hoogu sisse saamas," sõnas ta.

Kallas rõhutas, et aina rohkem õpetajaid sooritab keeleeksameid ning et ta näeb siin positiivset trendi.

"On lihtsalt võtnud aega, et õpetajad saaksid keeleõppe. Esiteks kõigepealt nad sisenevad keeleõppesse, aasta aega õpivad ja siis nad lõpuks suunduvad eksamile. Ega see ei juhtugi niimoodi nipsust ja kiiresti, et kõik õpetajad järsku juunikuus tulevad eksamile ja sooritavad [positiivsele tulemusele] selle eksami. Ma arvan, need ootused ei saagi sellised olla," rääkis Kallas.

Kallas nentis, et saab ka öelda, et õpetajatel on olnud üle 10 aasta aega B2-taseme eksamiks õppida ja see sooritada, kuid nad ei ole seda teinud. "Aga varem ei ole ka seda survet sellisel kujul olnud," lisas ta.

"Mina tegelikult näen positiivset trendi, et õpetajad õpivad ja tegelikult aina rohkem ja rohkem arvuliselt õpetajaid ka eksamit sooritavad. Lihtsalt aeg saab otsa – see on praegu see mure, et see tähtaeg on 1. august, kui peab olema keeleoskuse tõend olemas ka nendel õpetajatel, kes õpetavad tegelikult võõrkeeles ehk siis nad ei õpeta eesti keeles. Lihtsalt aeg jookseb neile nagu vastu ja nad selle ajaga ei ole jõudnud. Suur osa õpetajaid lihtsalt ei ole jõudnud sooritada seda keeleoskuse taseme eksamit," ütles Kallas.

Kallas rääkis, et on kaalunud üheaastast ülemineku perioodi nendele õpetajatele, kes küll õpivad, kuid ei ole veel jõudnud B2-taseme eksamit sooritada. "Selleks et B1-tasemelt jõuda B2-tasemele, on teatud hulk tunde vaja ja õpetajad, kes ei ole jõudnud tegelikult veel lõpuni õppida ning see tähtaeg tuleb neile liiga kiiresti – nendel õpetajatel on nüüd võimalus siiski üks aasta saada üleminekuaega, et nad ühe aastaga peaksid selle B2 ikkagi ära sooritama."

Kui õpetajal ei ole ka B1-tasemel keeleoskust, siis on selge, et aastaga ta B2-tasemele ei pruugi jõuda, märkis Kallas.

Kallas ütles, et üleminekusäte on õpetajatele, kellel täna on B1-tase ehk nad oskavad kesktasemel eesti keelt, kuid neil on jäänud lõpuni õppida B2-tasemeks. "Sellel eksamil, mis juunikuus oli, oli kindlasti väga palju neid õpetajaid, kes sooritasid näiteks B2-taseme eksami, aga said 52 punkti või 53 punkti. 60 punkti on vaja selleks, et sooritada. Neil on natukene veel jäänud selleks, et lõpuni õppida. Me anname neile selle võimaluse ja keeleamet on ka öelnud, et mõned kuud jäävad mõnel õpetajal puudu selleks, et sooritada B2-tasemel eesti keele eksam."

Kallas ütles, et õpetajatel, kes alustavad 1. septembril õpetamist eesti keeles, ei ole üleminekusätteid. "Nemad alustavad 1. septembril eesti keeles õpetamist ja neil peab olema C1-tunnistus ja nad peavad oskama eesti keelt C1-tasemel."

Kallas märkis, et enamikul omavalitsustel ei ole probleeme, et eestikeelsele õppele üleminek esimestes ja neljandates klassides ning lasteaedades toimub. "Tänaseks on veel mõned kohad täitmata, aga koolipidajad on olnud optimistlikud, et nad suudavad need kohad täita."

"Järgmised kolm aastat on veel see periood, kus jätkatakse õpetamist ka vene keeles. Näiteks tänased seitsmendad klassid – nemad peavad veel lõpetama venekeelses õppes. Ja nendel on aineõpetajad, kes õpetavad neile ainet vene keeles, aga ka need õpetajad peavad 1. augustiks oskama B2-tasemel eesti keelt," ütles Kallas.

Ta märkis, et õpetajate seas, kes õpetavat ainet vene keeles, on palju neid, kes on pingutanud, kuid ei jõua veel 1. augustiks eesti keele B2-taseme eksamit ära teha. "Neil on jäänud veel kolm aastat vene keeles õpetamist. Neil on üheaastane üleminekuperiood, et nad jõuaksid B2-tasemele, aga kolme aasta pärast peavad need õpetajad omandama eesti keele C1-taseme. B2 on selles mõttes vaheetapp. Nendele õpetajatele täna, kui neil on jäänud kuus kuud, seitse kuud veel õppida, selleks et tase ära teha – nendega saab üheaastaseid töölepinguid sõlmida."

Saatejuht märkis, et see õpetajate hulk on suhteliselt väike, kellega seda töölepingut sõlmida saab ning et see põud on eriti suur Narvas ja Ida-Virumaal.

"Täpseid numbreid meil ei ole. Narva linnavalitsus teab paremini, kui palju neil on neid õpetajaid, kellel täna on B1, kes käisid B2-taseme eksamil ja kellel jäi puudu, kellel jäi natukene puudu, selleks et see B2-tase siiski ära teha. Linnavalitsus teab seda kõige paremini," ütles Kallas.

Ossinovski: Tallinna koolides pole kogu rehkendus jõukohane

Juuni seisuga ei oska Tallinna vene koolide õpetajatest 350 nõutaval tasemel riigikeelt. Aastane üleminekuaeg aitaks neist vaid 160, kel on B1 taseme eksam tehtud.

"Meil on koole, kus räägime üksikutest pedagoogidest, kes ei vasta keelenõuetele, seal on mure leebem. Aga on ka selliseid koole, kus neid õpetajaid võib olla 15 kuni 20 ja seal mõju õppetegevusele on palju suurem," ütles Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE).

B2 keelenõue õpetajatele kehtib juba aastast 2011, aga õpetaja kvalifikatsiooninõuetesse kirjutati need sisse alles aasta tagasi.

"Probleem on paraku selles, et eestikeelsele õppele üleminek ja keelenõuete tõhusam jõustamine langevad samale ajale ja siin, kuna sihtrühm on suuresti samad venekeelsete koolide õpetajad, siis kogu see rehkendus Tallinna koolides jõukohane ei ole. Ja me oleme selgelt priotiseerinud seda, et eestikeelsele õppele üleminek toimuks ja see toimuks kvaliteetselt. Ma arvan, et see, et vene keeles õpetavad õpetajad B2 tasemel aasta jooksul eesti keet ei valda, on väiksem kaotus kui tagasilöök eestikeelsele õppele üleminekul," kommenteeris Ossinovski.

Narvas ei oska B2 tasemel eesti keelt 60 õpetajat ja abilinnapea Messurme Pissareva sõnul ei ole mõeldav, et linn lõpetab 1. augustil kõigi nendega töölepingud.

"Siis tekib see küsimus, kas tekib võimalus nendega jätkata ajutise lepinguga, kuni leiavad koolid endale sobivad õpetajad või kui selline variant meil ei ole, mis siis? Muid variante hetkel meil ei ole kahjuks," ütles Pissareva.