Katri Raik rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et valitsuse otsus anda vene koolide õpetajatele aasta pikendust nõutavat keeleoskust tõendada oli ennustatav. "Talvel oli selge, et teistmoodi välja ei tule. Õpetajad teadsid küll juba paarkümmend aastat tagasi, et peaksid eesti keelt õppima, aga ega see eesti keele õppimine lihtne ei ole. Ühelt tasemelt teisele on umbes 400 tundi tööd ehk kui tahta ühe aastaga jõuda B1 tasemelt B2 tasemele, siis peaks õppima igal tööpäeval umbes kaks tundi eesti keelt, mis hästi ellu ära ei mahu," sõnas ta.   

Ta märkis, et see otsus oli mingil määral ka möödapääsmatu, sest sügisel on koolides õpetajaid vaja. "Mingil määral oli otsus möödapääsmatu, sest me ei saa tekitada olukorda, kus füüsikat, keemiat, matemaatikat keegi ei õpeta 1. septembrist. Aga peame tegelema nüüd tulevikuga, peame vaatama järgnevatesse aastatesse. Vaadates tulevikku, on väga oluline, et nüüd põhikooli kolmandale astmele ehk seitsmendale kuni üheksandale klassile leiaksime eesti keeles õpetavad õpetajad. See on kogu ühiskonna, ministeeriumi ja koolijuhtide ühine töö," selgitas Raik. 

Katri Raik küll rõhutas, et rohkem järeleandmisi enam teha ei tohi. "Kindlasti ei tohi enam järeleandmisi teha, sest tegelikult on Eesti ühiskond tervikuna, ka vene inimesed, võtnud teadmiseks, et see üleminek toimub," sõnas ta.

Raigi sõnul on Narvas lapsevanemad astunud juba suuri samme, tundes huvi oma lapse eestikeelsesse või keelekümbluskooli panemise vastu. Teisalt lisas ta, et on ka vanemaid, kes kurdavad selle üle ja tunnevad, et neilt võetakse oma koolid ära. 

Raik märkis, et murekohaks on neljanda klassi õpilased. "Kui õpetaja rääkis kolmandas klassis loodusõpetust vene keeles ja nüüd neljandas klassis hakkab õpetama nendele samadele lastele loodusõpetust eesti keeles, siis me peame olema väga tähelepanelikud, mis klassiruumis toimuma hakkab," märkis ta. 

Raigi sõnul oli eelmisel aastal õpetajate huvi minna Narva õpetama suur, kuid sel aastal niimoodi ei ole. "Narvas on palgad suuremad, umbes 2800 kuni 3000 eurot kuus. Eelmisel aastal oli selline suur laine, kus tuldi riigigümnaasiumisse. Seal olid uued juhid, uus koolikultuur, uus hoone, see oli põnev ja kõik me elasime neile kaasa. Sellel aastal on aga teistmoodi, neid tulijaid ei ole nii palju. Tulla sellesse kollektiivi, kus on palju rahulolematust eesti keeles õppimisega, koolijuhi juurde, kellel võivad olla teised tõekspidamised, ja õpilaste ette, kes esitavad keerulisi küsimusi, see ei ole lihtne," nentis ta.

Raik tõdes, et see ei olnud realistlik plaan, minna tänavu eestikeelsele õppele üle, kuid rohkem järeleandmisi ka teha ei saa. "Mina arvan, et me oleme üks kord nüüd pikendust andnud, aga rohkem mitte. Me tegelikult teadsime otsuse vastuvõtmisel, et ei ole realistlik sellel aastal sellises mahus eestikeelsele õppele üle minna. Aga tõesti, igal koolijuhil ja -õpetajal tuleb ennast liigutada. Ei tohi tegeleda itaalia streigiga, et natuke teen, aga samas igaks juhuks ei tee väga ka, sest riik annab nii kui nii lõpuks järele," rõhutas ta.